BIG sai rahvusvahelise krediidireitingu

Reitinguagentuur Moody´s hindas Balti Investeeringute Grupi Panga (BIG) finantstugevuse reitinguks E+, mis vastab BIG-i teatel krediidireitingule B1. Reitingu väljavaade on stabiilne.

BIG hindab esmakordselt Moody´selt saadud reitingut kõrgelt, eriti võttes arvesse ettevõtte suhtelist väiksust Euroopa mastaabis ning Baltimaade majanduskeskkonna hetkeseisundit.

Moody’s hindas positiivselt BIG-i kasumipotentsiaali, adekvaatset kapitalibaasi, tegevuse efektiivsust ning krediidiriski hajutatust.

Nõrgemate pooltena tõi reitinguagentuur välja kitsas tarbimislaenude sektoris tegutsemist ning ettevõtte kiirest arengust ja suhtelisest väiksusest tulenevad riskid.

Reiting annab BIG-ile eelise stabiilsete finantsvahendite kaasamisel rahvusvahelistelt finantsturgudelt.
Balti Investeeringute Grupi Pank AS (BIG) on Eestis liider väikelaenude turusegmendis. BIG annab kolmes Balti riigis tööd kokku ligi 400 inimesele.

Ettevõtte laenuportfell ulatus tänavu esimese poolaasta lõpuks üle 1,6 miljardi krooni. BIG-i võlakirjad on noteeritud Tallinna ja Stockholmi börsil.

Kirjutatud: 20. november, 2007
URL: http://www.sms-laen.com/2007/11/20/big-sai-rahvusvahelise-krediidireitingu/
Loe lisa: SMS Laen Maailm

Kas kodulaene kustutatakse juba SMS-laenude ja kiirlaenudega?

Lauri Vitsut räägib, et eluasemelaene makstakse tagasi SMS laenude ja kiirlaenude abil. Raske uskuda. Kohe ausalt on raske uskuda. Ma pakun, et selliseid inimesi/perekondi, kes maksaks oma eluasemelaenu tagasi kiirlaenu abil on võib-olla mõni üksik. Ma vähemalt loodan, et iga inimene, kes on laenu võtnud on tuttav mõistega laenupuhkus. Kogemus on näidanud, et pankade eesmärk ei ole mitte iga hinna eest laenuraha kätte saada. Pigem tulevad nad vastu ning leiavad koos kliendiga lahenduse, mis kindlustab pangale laenusummade laekumise viisil, mis ei nõua kinnisvarafirmaks hakkamist. kodulaene kustutatakse juba SMS-laenudega.

Legendaarse võlgade sissenõudja Lauri Vitsuti sõnul on laenuvõtjate olukord muutunud nii hulluks, et meeleheites inimesed püüavad eluasemelaene juba SMS-laenudega kustutada.

„Ma arvan, et Eesti majandusel ei ole enam midagi pistmist pehme maandumisega. Piltlikult öeldes on see majandus, pea ees, allakukkunud teise korruse narilt ja nüüd jääb ainult üle oodata, kui suur vereloik pea juurde tekib. See kõik algas umbes kuu aega tagasi,” rääkis Vitsut aripaev.ee andmetel.

Võlgnikud seisavad fakti ees, et kogu nende vara on juba koormatud ja pangad enam raha juurde ei anna. Vitsuti sõnul ei ole mingi saladus, et eluaseme laenu tagasimakseid kaetakse SMS-laenude ja kiirlaenudega, mille aastane intress on üle mõistuse kõrge. „Sellega mässitakse ennast veelgi suurematesse kohustustesse ja kuna langeb ka tagatiste väärtus, ei ole lõppkokkuvõttes enam midagi võtta, ” nentis võlgade sissenõudja.

Kirjutatud: 16. november, 2007
URL: http://www.sms-laen.com/2007/11/16/kas-kodulaene-kustutatakse-juba-sms-laenude-ja-kiirlaenudega/
Loe lisa: SMS Laen Maailm

BIG: 11% ei näita veel edukust

Finantsinspektsiooni esimese poolaasta analüüs näitas, et BIG-il on 11% turuosa. Iseenesest tundub suhteliselt suur turuosa, eriti kui arvestada, kui palju tegelikult sms laenu ja kiirlaenu turul tegutsevaid ettevõtteid on.

Balti Investeerimise Grupi (BIG) Pank juhatuse esimees Targo Raus oli napisõnaline kommenteerides BIGi 11% turuosa tarbimislaenude turul. Raus seda väga edukaks saavutuseks ei pea.

“Eriti edukaks ei pea seda turuosa suurust,” ütleb Targo Raus ning lisas, et suund on võetud edasiarenemiseks ja kasvamiseks turul. Juhatuse esimehe sõnade kohaselt on tulevikus plaan oma nišis rahulikult edasi tegutseda.

Raus ei poolda arvamust nagu oleks nende tarbimislaenudel karmid nõudmised. Tema sõnul käib jutt väikestest summadest, mis omakorda tagab väikesed kuumaksed.
Küsimusele, mis tõmbab inimesi BIGi poole vastab Raus, et kättesaadavus, paindlikkus ja kiirus. Tema arvates ei ole BIG 11% tarbimislaenude turuosaga veel kõike saavutanud ja kindlasti pürgitakse edasi suuremate numbrite poole.

2007. aasta I poolaastaga kasvas tarbimislaenude jääk 41 000 kroonist 45 000ni. Seisuga 30.06.2007 ulatus tarbimislaenude lepingute arv BIGis 180 000, arvelduskrediidi lepingute arv 127 800, krediitkaardi lepingute arv 362 90, selgus finantsiinspektsiooni 2007. aasta esimese poolaasta analüüsist.

Kirjutatud: 14. november, 2007
URL: http://www.sms-laen.com/2007/11/14/big-11-ei-naita-veel-edukust/
Loe lisa: SMS Laen Maailm

Hansapanga kolme kuu kasum ulatus ligi miljardi kroonini

Kas teie kujutate ette kui suur summa on miljard krooni? Ma kardan, et ma seda päris täpselt ei adu. Mida me tänasest uudisest välja lugeda võiksime?

  • Aasta jooksul on Hansapanga Grupi käive kasvanud 39%.
  • Selle aja jooksul on Hansapanga kasum kasvanud 37% (vägagi hea saavutus).
  • Laenude väljastamine on langenud
  • Üle 60 päeva tasumata laene on kokku üle 400 miljoni krooni (huvitav kui suur osa nendest tasumata laenudest on päris Eesti turult?)

Päris kahju on, et Hansapank enam Tallinna börsil ei ole noteeritud. Väga hea aktsia oleks investeerimiseks 🙂

Allpool toon ära ka Eesti Päevaleht Online-is avaldatud uudise ka:

Hansapanga Grupp teenis kolmandas kvartalis Eestis veidi enam kui 960 miljonit krooni puhaskasumit, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes veerandi võrra enam.

Hansapanga teatel oli grupi kolmanda kvartali puhaskasum Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa turul kokku ligi kaks miljardit krooni, kasvades aastaga 37%.

Grupi käive oli üle nelja miljardi krooni ning see on aasta jooksul tõusnud 39%. Hansapanga käive Eestis oli 1,6 miljardit krooni ning kasv 34%.

Pangagrupi Eestis välja antud laenude maht suurenes kolmandas kvartalis üle kuue miljardi krooni ehk 5%. Üle 2,5 miljardi krooni kulus eluasemelaenude rahastamisele ning üle 2,3 miljardi krooni ettevõtete finantseerimiseks. Hansapanga laenuportfelli maht oli kolmanda kvartali lõpus 112,6 miljardit krooni.
“Laenuportfelli aastane kasv on 2007. aasta kolmanda kvartali lõpus 2007. aasta esimese kvartali lõpuga võrreldes langenud 46%-lt 32%-ni,” seisab panga kvartaalses aruandes.

Klientide hoiuste maht kahanes kolmandas kvartalis ligi miljardi krooni võrra, kasvades aastaga siiski 17% ning olles kokku 68 miljardit krooni.

Klientide üle 60 päeva tasumata laenusid oli Hansapanga Grupil 30. juuni seisuga Eestis kokku üle 400 miljoni krooni.

Hansapanga Grupp tõdeb, et on nii laenude kui hoiuste puhul Eestis turuosa kaotanud.

Kirjutatud: 24. oktoober, 2007
URL: http://www.sms-laen.com/2007/10/24/hansapanga-kolme-kuu-kasum-ulatus-ligi-miljardi-kroonini/
Loe lisa: SMS Laen Maailm

SMS Laen OÜ nõukogu esimees: SMS-laenudest ilma häbita

Postimehes kirjutab SMS Laen OÜ nõukogu esimees Toomas Allikas SMS-laenu võtvatest inimestest. Üllatavalt kombel tundub, et inimesed, kes võtavad kiirlaenu on üldiselt samasugused inimesed nagu sina ja mina, kellel vahest on ajutisi finantsraskusi. Ausalt öeldes muudab selline kliendiprofiili lahti seletamine nüüd SMS Laen OÜ-st palju positiivsema mulje.

Viimastel kuudel on meedias ilmunud kirjutised ja kommentaarid, mille autorid on üritanud rääkida SMS-laenude mõjust, kasust ja kahjulikkusest, omamata siiski ülevaadet selle turuniši suurusest ja omapärast.Et tegu pole millegi väheolulisega, mida keegi kusagil kapi taga üritaks arendada ja siis lihtsurelikel nahka üle kõrvade tõmmata, näitab juba fakt, et SMS- ja internetipõhiste väikelaenude turul on praegu ca 100 000 klienti ning suurpankadest mööda jooksva laenukapitali mahuks on ca 1 miljard krooni aastas.

Oleme teinud uuringuid oma 40 000 kliendi seas ning reastanud põhjused, miks võetakse 1000 või 3000 krooni laenu, et see tasuda üldjuhul 15 päeva jooksul oma järgmisest regulaarsest laekumisest.
Nii hämmastav kui see ei tundu, ei ole SMS-laenu võtjaiks suuremas osas sugugi vastutustundetud ja lõbujanus noored, vaid esindatud on kõik vanuserühmad 19. –60. eluaastani. Mida siis näitas tehtud uuring? Kõigepealt tasuks vastavalt vajadustele ja sissetulekule jagada laenuvõtjad kolmeks suuremaks grupiks.

Noored vanuses 18–23, kel üldjuhul veel pole regulaarset sissetulekut; 24–35-aastased, kel on regulaarne sissetulek, kuid kellel tekivad muude kohustuste tõttu lühiajalised likviidsusprobleemid, ning mehed ja naised vanuses 38–60, kelle puhul on valdavaks mureks keskmisest madalam palk.
Uurisime ka seda, milleks on laenu kasutatud. Kui noortel on mureks bensiini ostmine ja nädalavahetuse «üleelamine», siis keskealiste naiste mureks on mõne olmemure lahendamine – lapse lasteaiamaksu tasumine, esmaste toiduainete ostmine jne.

Septembris laenu võtnutest põhjendasid mitmed vanemad seda koolialguse kulutustega, noored aga teise linna ülikooli minemisega, milleks oli vaja üürida korter. Piisav hulk kliente on märkinud, et tasuvad SMS-laenuga hapuks minema kippuvaid võlgu, sealhulgas eluasemevõlgu pankade ees. Uuring kinnitas, et SMS-laen pole midagi muud kui ajutine likviidsusabi.

Kui kunagi ekslikult arvasime, et tegu on impulsstootega, siis näitab statistika muud – laene võetakse ühtlaselt hommikul kella 6st õhtul kella 18ni, mil klient ei viibi ühegi aktiivse reklaami vaateväljas.
Paljudel meie klientidel on järelmaksukaardid, osal ka krediitkaardid. Ometigi on neile antud mahud kas juba täis või on neil vaja teha kulutusi, milleks järelmaksukaart ei sobi.

Kui vaadata inimeste sissetulekuid, on meie klientide pagas tegelikult väga lai – üliõpilastest ehitajateni, näitlejatest müüjateni. On ka mitmeid ühiskonnas hästi tuntud ja respekteeritud inimesi. SMS-laene võtavad ka 10 000 – 20 000 kroonise sissetulekuga isikud. Ju siis on vaja. Sest suurpankade poliitika ei võimalda aidata seda persooni, kes kuu lõpuni välja ei venita.

Neile, kes arvavad, et SMS-laene võtavad inimesed, kes ei suuda oma laene tagasi maksta, tahaks tuua vastupidise statistika: aastane kogemus näitab, et neid, kes ei maksa tagasi korrektselt, on ca 3-4%, pärast meeldetuletust väheneb see hulk poole võrra.

Lõpetuseks tahaks rahustada neid, kelle arvates on lihtne laenuvõtmine suureks probleemiks. Lühiajaline kiirlaen on pikaajaliste elamuasemelaenude kõrval väga väike majanduse ohustaja. See on tavaline likviidsusabi. Seesama, mida muidu peaksite küsima sõbralt või naabrilt.

Mis aga puudutab peamisi etteheiteid, et laenu antakse liiga kergesti lastele, siis peab siinkohal märkima, et oleme saanud kümneid pahameelseid telefonikõnesid murelikelt vanematelt, kelle lapse vanust uurides selgub, et see jääb vahemikku 25–42.

Kirjutatud: 24. oktoober, 2007
URL: http://www.sms-laen.com/2007/10/24/sms-laen-ou-noukogu-esimees-sms-laenudest-ilma-habita/
Loe lisa: SMS Laen Maailm

Credit24 saab finantseerimise Läti pangalt

Credit24 – kiirlaenu pakkuv ettevõte – on saanud Läti pangalt ligi 10 miljoni euro suuruse finantseerimise. Tundub, et Eesti laenuturgu on edaspidi ootamas veelgi kasvav konkurents. Karta on, et SMS Laen OÜ võib lähiajal hakata kaotama suurt osa oma turuosast. Vaata ka lisa Credit24 kodulehelt.

Pressiteade:

Baltimaades ja Soomes Credit24 kaubamärgi all eraisikutele kiirlaene pakkuv Mobile Credit Baltic sõlmis lepingu Läti Rietumu Bankaga 10 miljoni euro ehk 157 miljoni suuruse krediidiliini avamiseks.

Mobile Credit Balticu juhatuse esimehe Rami Ryhaneni sõnul on uue krediidiliini avamine seotud ettevõtte kasvustrateegiaga ning firma kasutab finantsallikat oma tegevuse laiendamiseks Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes. “Oleme firma senise arenguga väga rahul ning uus krediidiliin aitab kaasa meie eesmärgi täitmisele – tugevdada ja kinnistada oma positsiooni Baltimaade ja Soome kiirlaenuturul,” kommenteeris Ryhanen.

2004. aastal asutatud ning 2006. aastal tegevust alustanud Mobile Credit Baltic kuulub Londoni börsil noteeritud ettevõttele Mobile Credit Baltic AS. Firma pakub kaubamärgi Credit24 all eraisikutele tagatiseta lühiajalisi kiirlaene summas 1500 kuni 30 000 krooni.

Kirjutatud: 21. oktoober, 2007
URL: http://www.sms-laen.com/2007/10/21/credit24-saab-finantseerimise-lati-pangalt/
Loe lisa: SMS Laen Maailm

SMS-laenu pakkujad peavad hakkama laenajat tuvastama

SMS-laenu pakkujad peavad edaspidi laenaja isikusamasuse dokumendi alusel tuvastama.

“Nii kaob võimalus SMS-laenuga kelleltki raha välja petta,” ütles rahandusminister Ivari Padar eile valitsuse istungil heaks kiidetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu kohta. “Lisaks on kõikidel kohustatud isikutel võimalik tugineda krediidiasutuse juba tehtud isiku taustakontrollile, vältides niimoodi mõttetut dubleerimist ja kulusid.”

Eelnõu reguleerib kohustatud isikute tegevusi kliendi tuvastamisel ja kontrollimisel täpsemalt, kui praegu kehtiv seadus.

Turusolkijad kaovad

SMS Laen OÜ juht Aaro Sosaar ütles aripaev.ee-le, et uue seaduse valguses eeldab ta turult paljude turusolkijate kadumist.

“SMS Laen OÜ on kiirlaenude turu liiderina oma tegevusaja algusest peale – erinevalt paljudest konkurentidest – oma klientide isikusamasust tuvastanud ID-kaardi abil ja tuginenud krediidiasutuste juba tehtud taustakontrollile ehk pangalingiga autentimisele,” selgitas Sosaar.

“Loodetavasti aitab uus seadus kaasa meie äritegevusele, sest me ei pea enam avalikkusele selgitama, et meie teenus on olnud algusest peale turvaline,” lootis Sosaar.

“Eeldame samuti, et turult kaovad paljud turusolkijad, kes pole isikuid sel kombel tuvastanud ning seeläbi tekitanud võimalusi inimestelt raha välja petta,” selgitas ta. Kuigi Sosaar ei ole seaduseelnõu näinud, suhtub SMS Laen OÜ soovi tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist väga hästi.
Uued nõuded finantsasutustele

Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastane seaduseelnõu

Ettevõtjate registreerimiskohustus majandustegevuse registris. Eelnõu kohaselt tuleb majandustegevuse registris registreerida kõik finantsteenuseid osutavad ettevõtjad, kes ei kuulu finantsinspektsiooni järelevalve alla. Muu hulgas peavad end registreerima SMS-laenude pakkujad.

Täpsustatud nõuded isikutele, kes saavad olla selliste ettevõtete või nende juhtorgani liikmeteks. Registreerimise tingimuseks on, et neil ei oleks kehtivaid kriminaalkaristusi mõne tahtlikult toimepandud kuriteo ega rahapesu või terrorismiga seotud kuritegude eest.

Kirjutatud: 19. oktoober, 2007
URL: http://www.sms-laen.com/2007/10/19/sms-laenu-pakkujad-peavad-hakkama-laenajat-tuvastama/
Loe lisa: SMS Laen Maailm

SEB: kinnisvarakriis tuleb aastail 2008-2009

SEB jaepanganduse divisjoni direktor Riho Unt ütles Eesti Kinnisvarafirmade Liidu seminaril „Mis saab edasi?“, et Eestis ja Lätis on ülekuumenemise oht realiseerumas.

„Mõningal määral tuli ootamatult, et jahtumine nii kiiresti tuli. See on kinni emotsionaalses ootustes. Kui 2005-2006 aastal oli 80% eestlastest veendunud, et elu läheb paremaks, siis nüüd ollakse pessimistlikumad ja ei osteta elupindasid. Kuid selle mõju alles levib ja see annab tunda ka järgmisel aastal, kui selle mõju levib ehitussektorisse. Transiidisektor on oma osa kätte saanud. Ka hotellid, sest Soome turistide asemel ei ole saabunud Vene turistid. Ehitusturul toimuva mõju levib ka ehitusmaterjalide turule, sest see on kohalik äri ning puidutööstus omakorda kannatab Vene tollide tõttu. Autode müük on kiiresti langemas, sest auto on luksuskaup. Tagasilööke on saabumas ka eratarbimises, kuigi numbrid on veel head,“ ennustas Unt.

Undi sõnul on pangandusanalüütikud hoiatanud kriisi eest juba 2001. aastast ja 2006. aastal hakati juba laenutingimusi karmistama. “Kuid kes ikka tahab kuulata nõu, mis raha sisse ei too. Ise tahetakse ikka pead ahju toppida, et vaadata, kas põleb ära või mitte. Ja kui vaadatakse, et müük ei lähe enam nii hästi, siis alles hakatakse mõtlema. Ka SEB ei saanud täielikult rahakraane kinni keerata, sest turul valitseb konkurents ja kui üks ei anna, siis mujalt ikka saab,” ütles ta. Undi sõnul on väikesed kinnisvaraarendajad arvestanud kiire müügiga. „Halvasti on, et turul on palju ja haavatavaid mängijaid, sest kui kriis kestab kuue kuu asemel kaks aastat, siis on riskid suuremad. Arco Vara elab ka pikema kriisi tõenäoliselt üle,“ märkis ta. „Tekkimas on uus trend: pinda on, ehitajaid on ja raha on, siis paljud mõtlevad büroopindadele. Tõenäoliselt kordub büroopindade turul see sama, mis elamuehituses,“ lisas Unt.

„Kindlasti ei aita meie stabiliseerumist maailmafinantsurgudel valitsev ärevus. Riski ja hinna suhe on paigast väljas, kuna on toimunud pikk majandustõus, näiteks eluasemelaene on antud 0,6%lise intressiga. Eesti on väike majandus, mis on seotud Euroopaga. Kui ümbritsev keskkond jääb heaks, siis suuri tagasilööke ei tule,“ arvas ta.

Unt ütles seminaril, et ostjate hulk jääb samaks, kuid see ei kata ära juurde tulevat nõudlust. „Ka sünnib palju lapsi ja inimesed tahaksid kahetoalistest korteritest suurematele pindadele kolida, kuid nad ei tee seda, sest puudub usaldus ja teatakse, et vana pinna müümisega võib probleeme tulla. Kui arendaja teeks sellisele kliendile elu mugavamaks, oleks tal üks turunišš, milles edukas olla,“ arvas Unt. Turul on 150 000 klienti, kes võiks laenu võtta. „Praegu on psühholoogiliseid tegureid, mis neid takistab. Ostetakse rohkem järelturult, sest sealt on hinnad rohkem alla tulnud. Elamufond on vana, inimesed ei taha elada elujärje paranedes lõputult Mustamäe paneelmajades,“ nägi ta asja positiivset külge. Ta ennustas, et põhi on aastal 2008-2009 ja siis edasi läheb paremaks.

Eesti ettevõtjatel puudub Unti sõnul tihti plaan B. „Ei arvata, et midagi võiks halvasti minna. Kui küsida ettevõtte käest, et kui äri ei kasva 20%, mis siis saab, teatatakse, et ma võtan teisest pangast laenu. Väljumisstrateegia peab olemas olema, seni ei ole riskijuhtimine tähtis olnud ja riskid kipuvad kontsentreeruma. Kui midagi läheb halvasti, läheb väga halvasti. Äriplaani tuleb teha pikaajaliselt, mõeldes sellele, kuidas elada üle majanduslangused,“ soovitas ta ettevõtjatele.

Kirjutatud: 10. oktoober, 2007
URL: http://www.sms-laen.com/2007/10/10/seb-kinnisvarakriis-tuleb-aastail-2008-2009/
Loe lisa: SMS Laen Maailm

Nordea: Stockmanni kaardiga pakume boonuseid

Stockmanni krediitkaardid saavad koostöös Nordeaga MasterCardi funktsioonid.

“Praeguse koostööprojekti eesmärk on pakkuda oma klientidele uut innovaatilist krediitkaarti, milles on kombineeritud püsikliendikaardi ja krediitkaardi parimad omadused,” sõnas Baltikumi ja Poola kaarditoodete arendusjuht Margus Aun.

“Uue kaardiga pakume nii Nordea kui Stockmanni klientidele lisaks täna kehtivatele ka täiendavaid boonuseid, mis töötatakse välja koostöös ning millest saame täpsemalt rääkida juba järgmises faasis,” täiendas Aun.

Auna sõnul toob kahe tugeva brändi koostöö kasu nii Nordea kui Stockmanni klientidele.
Uus Stockmanni MasterCard tuuakse turule Soomes, Eestis ja Lätis 2008. aastal. Poolte kokkuleppel tehingu hinda ei avalikustata.

Kirjutatud: 27. september, 2007
URL: http://www.sms-laen.com/2007/09/27/nordea-stockmanni-kaardiga-pakume-boonuseid/
Loe lisa: SMS Laen Maailm

BIG avas Leedus neli esindust

Balti Investeeringute Grupi Pank (BIG) avas täna oma Leedu filiaali, mis hakkab kaubamärgi BIGBANK all pakkuma laenuteenuseid Leedu turul.

BIGBANK alustas tegevust nelja esindusega, mis paiknevad Leedu populaarsetes Akropolise meelelahutus- ja kaubanduskeskustes Vilniuses, Kaunases ja Klaipedas. BIGi eesmärk on laiendada esindustevõrku kõigisse Leedu suurematesse linnadesse. Lisaks kontorivõrgule arendab BIGBANK elektroonilisi müügikanaleid: telefoni- ning internetiteenindust.

BIGi Leedu filiaali tegutsemisvaldkond on sarnane Eesti ja Lätiga: eraisikutele suunatud kiired ja paindlikud väikelaenud. BIGi juhatuse esimehe Targo Rausi sõnul oli BIGi turunišš Leedus seni suuresti täitmata.
“Hindame Leedu tarbimislaenude turu potentsiaali väga kõrgelt. Leedus on küll mõned väikelaenudele suunatud laenupakkujad, kuid BIGi sarnane suur, ainult tarbimislaenudele spetsialiseerunud pank seni puudus. BIGBANKi potentsiaalse kliendibaasina Leedus näeme ca 100 000 inimest,” lausus Raus.

Kirjutatud: 27. september, 2007
URL: http://www.sms-laen.com/2007/09/27/big-avas-leedus-neli-esindust/
Loe lisa: SMS Laen Maailm