Mis toimub hetkel kiirlaenuturul?

Avaliku sektori poolt on alustatud aktiivset vastuvõitlus kiirlaenude reklaami ja nende olemuse harimise osas. Valitsus on kiirlaenude ehk tarbimislaenude reklaamimist piirava eelnõu juba saatnud kooskõlastusringile ja see on ka tagasi tulnud, see plaanitakse sügisel viia valitsuskabinetti. Peamine eelnõu eesmärk on tarbijakrediidi reklaamide tekitatud hoiaku murdmine, mis tekitab arvamuse, et oleks kiirlaen lahenduseks olemuredele ja kohene lahendus elujärje parandamiseks. Reaalsus on aga tänapäevaks vastupidine. Pressikonverentsil käidi välja makseraskustes inimeste koguarvuks umbes 30 000 inimest, olles trahvide järel peamine maksehäirete looja. Uue eelnõu järgi oleksid kiirlaenude reklaamid keelatud internetis, raadiokanalites, telekanalites. Ülejäänud reklaamid saavad loe ainult kindlate reeglite alusel. Enam ei vaadata, kas reklaam sobib vaid öeldakse, kuidas tuleb reklaamida. Rohkem informatsiooni on leiab pressikonverentsi videosalvestusest Youtube’s nimega “Valitsuse pressikonverents 03.07.2014”.

21. mai toimus Tarbimiskeskkonna arengu konverents, mille teemaks oli “10 aastat kiirlaene. Aeg otsustada”. Selle korraldajaks oli Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tarbijakaitseamet ja Euroopa Komisjoni Eesti esindus. Lahati probleemi, et Eesti tööelanikkonnas on kiirlaene võtnud peaaegu ⅓, kelles omakorda umbes 25% on sattunud raskustesse kiirlaenude tagasimaksmisel. Konverentsil üritati leida vastused küsimusele, mis edasi ja tegeleti selle probleemi edasileviku võimaliku ennetamisega. Konstruktiivse debati tekitamisega üritati küll leida vastused, kaardistada tavapärane kiirlaenude teenuse tarbija ja arutleti probleemi mõju Eesti riigi sotsiaalsüsteemile üldiselt.

Seega kokkuvõtlikult võib öelda, et kiirlaenu turul toimuvad murrangulised ajad, millal üritatakse alustada tarbija harimise ja reklaami piiramisega. Mis ikkagi on kiirlaen? Täpsemalt saab lugeda wikipedia leheküljelt. Kiirlaenu näide ettevõtte puhul on näiteks Vivus kiirlaen. Oma olemuselt on tegemist lühiajalise laenuga, millel on lühike tähtaeg ja väiksed laenusummad. Kiirlaenu pakub Eestis paarkümmend ettevõtet, mis iseloomustavad laenu erinevate terminitega nagu sms-laen, tarbimiselaen, väikelaen jne. Võrreldes tavapäraste pankadest taotletud laenudega on tegemist kiire taotlusprotsessiga laenuga, mille puhul nn kiire raha saamise miinuseks on pikemaajalise tagasimakseperioodiga laenudest kõrgemad intressid.

Kiirlaenu numbrimaaga 11.11.11 11:11

Tänasel numbrimaagilisel päeval ei saa jätta kasutamata juhust teha ajalooline postitus, mille avaldamine on sekundi pealt 11.11.11 11:11.

Vanaaemast võib saada kiirlaenu sõltlane

Sel nädalal kirjutas Postimees, et Hansapanga eksjuht Priit Põldoja hakkab läbi säästukaardi laenu andma.

Vastloodud ettevõte COFI AS koos ETK Grupiga hakkavad edaspidi säästukaardi omanikele erinevaid finantsteenuseid pakkuma. Selleks loodi tütarfirma ETK Finants (53,7% ETK; 46,3% COFI).

Priit Põldoja Postimehe vahendusel:

ETK Finantsi eesmärk on pakkuda eraisikutele lihtsaid, paindlikke ja igapäevaeluks vajalikke finantstooteid, olles ise kliendi ja ostukoha lähedal. Säästukaardist plaanime välja arendada tarbijale soodsa ja mugava makse- ning finantseerimisvahendi.

Esialgu on ettevõttel plaanis välja tulla krediitkaardiga. Säästukaart on ETK andmetel taskus 316 000 eestimaalasel. Loodav krediitkaart hakkab maapiirkondades täitma pankade jäetud tühimikku.

Lisaks ütleb Põldoja Kaupmeeste Liidu artiklis:

Loodame saada 70 000-80 000 krediitkaardiklienti. See teeb umbes 25% kliendibaasist ehk on märkimisväärne saavutus. Aasta lõpuks investeerime 700 000 eurot (ligi 11 miljonit krooni) ja see peaks krediitkaardi turule toomise katma.

Juba praegu on ettevõte välja öelnud, et vaid krediitkaardiga ETK ja COFI ühisäri ei piirdu. Peale krediitkaardi suunatakse pilk väikelaenude ja kindlustusteenuse poole ning tulevikus peaks ETK Finants ka neid pakkuma.

Seega on Eesti pankadele, kiirlaenupakkujatele ja kindlustusega tegelevatele ettevõtetel peagi turul uus ja tugev konkurent.

Avasime Pikavippi.info kiirlaenude otsingumootori Soome turul

Avasime sel nädalal kiirlaenude ja SMS laenude otsingumootori Pikavippi.info Soome turul.

Täpsem pressiteade on soome keeles kättesaadav meie kohalikult saidilt:
Pikalainojen hakukone www.pikavippi.info avattu

Kiirlaenupakkujate saatus on peagi Kristen Michali kätes

Peagi võtab Kristen Michal oma eelkäijalt Rein Langilt justiitsministri rolli üle, mis tähendb ühtlasi, et õiguskantsler Indrek Tederile peab just tema vastust andma.

Meenutuseks veel, et Indrek Tederi analüüsi kohaselt riivab tsiviilseadustiku üldosa seadus ülemääraselt kiirlaene pakkuvate ettevõtjate põhiõigusi.

Oma tänases intervjuus Postimehele mainib Michal, et ta on liberaal ja vabaduste ning põhiseaduslike õigus­te kaitse ei kao kuhugi. Siit võib seega järeldada, et ettevõtjate põhiõigusi otseselt piiravad seadused peaksid tulevasele justiitsministrile otseselt korda minema ning ta peaks olema huvitatud olukorra parandamisest.

Küsitluse tulemused selgunud – Euro tulek ei tõstnud hindu

Vahemikus 7.juuli 2010 – 20.veebruar 2011 toimus EuroEesti.ee keskkonnas hääletus, kas euro tulek tõstab Eestis hindasid?

Hinnatõusu väljaselgitamise meetodiks kasutati 2011.a. jaanuari hinnataseme võrdlust 2010.a. detsembri hinnatasemega tuginedes Eesti Statistikaameti andmetele.

Kokku osales hääletuses 1289 inimest, kellest 12% arvas, et euro tulek ei tõsta Eestis hindasid ja 88% arvas, et euro tõstab hindasid.

Kas Euro tõstis Eestis hindasid?

Eesti Statistikaameti andmetele langesid hinnad 2011.a. jaanuaris võrrelduna 2010.a. detsembriga -0,02%.

Seega osutus õigeks vastuseks, et Euro tulek ei tõstnud Eestis hindasid.

Loosimise võitjaga võetakse ühendust ja teavitatakse EuroEesti.ee veebis.

Kas kiirlaenude intresse piiravat seadust hakatakse ümber tegema?

Mõni aeg enne valimisi meediasse jõudnud teema, et õiguskansler Indrek Tederi arvates riivab kiirlaenu intressipiirang ettevõtjate põhiõigusi suurt tähelepanu ei saanud, kuigi tegu on väga olulise teemaga. Küllap olid siis meedial käed-jalad valimistega tööd täis ja ega keegi Riigikogusse pürgijatest ilmselt soovinud hella teemat kommenteerima hakata ja oma häältega asjatult riskida.

Samas teemat kaua vältida ei anna ja küllap uues Riigikogus juba see teema ka arutusele võetakse, sest asi on üsna selge ning ignoreerida seda ei saa. Tänu Folkia AS Eesti filiaali (Monetti) initsiatiivile analüüsis õiguskantseler Indrek Teder teemat ning lühike järeldus on, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 lõiked 3-4 oma koostoimes riivavad ülemääraselt kiirlaene pakkuvate ettevõtjate põhiõigusi.

Kogu analüüsi dokumenti saab täies mahus lugeda Õiguskantsleri veebist (PDF).

Indrek Teder palub dokumendis justiitsminister Rein Langil välja töötada tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis kõrvaldaks seadusest probleemid. Samuti palub ta 18.veebruariks 2011 tagasisidet, kas Rein Lang peab võimalikuks alustada vastava eelnõu väljatöötamist. Kas tagasiside ka anti, seda ei oska öelda. Selge on see, et praeguseks veel midagi arutama pole hakatud.

Lisame siia veel paar väljavõtet Indrek Tederi kommentaaridest:

/…/
Leian, et on väär eeldada, et turuhinnaga antud laen on eelduslikult heade kommete vastane. Teenustel ja kaupadel on majanduslik väärtus. Ettevõtja pakub enda kaupu ja teenuseid reeglina välja sellise hinnaga, mis katab teenuse ja kaubaga seotud kulud ja võimaldab tal saada mõistlikku tulu. Vaba konkurents turul peaks üldjuhul välistama selle, et ettevõtja lülitab teenuse/kauba hinna sisse ebamõistlikke kulusid või saab ülemäärast tulu. Kui ettevõtja seda teeks, tekiks üldjuhul turule teine ettevõtja, kes pakuks isikutele sama kaupa/teenust odavama hinnaga ning esimene ettevõtja oleks samuti sunnitud ülemäärase tulu teenimisest loobuma või vastasel korral turult kaduma.

Minu teada ei analüüsinud riigikogu intressipiirangut seades kiirlaenude turgu ega seda, millise hinnaga on turul kiirlaenud. Riigikogu ilmselt ei teadvustanud, et kiirlaenuturul saadaolevad tooted ongi suhteliselt kallid ja et see kallidus on suure tõenäosusega majanduslikult põhjendatud. Selliste laenude suurem kulukus võrreldes näiteks veidi pikemaajaliste krediidiasutuste poolt antud laenudega võib muu hulgas olla tingitud sellest, et need laenud krediidiandja jaoks suure riskiastmega.
/…/

Eks ole näha, kas ja millal teema taaskordselt hargnema hakkab. Kiirlaen.info plaanib igatahes arengutel silma peal hoida nagu me seda ka varasemalt tegime.

Avasime kiirlaenude otsingumootori Läti turul – Kredits24.info

Sel nädalal avasime kiirlaenude ja SMS laenude otsingumootori Kredits24.info Läti turul.

Täpsem pressiteade on läti keeles kättesaadav meie kohalikult veebilehelt:
Jauns ātro aizdevumu meklēšanas instruments www.kredits24.info

Nüüdsest kiirlaenud ostukeskuse kassast

2009 aasta juulis prognoosisime, et tõenäoliselt saab tulevikus ostukeskustes finantssuhte alustamiseks vajalikku näo-näitamise protseduuri teha ja laenutaotlust esitada.

Tänasest Postimehest võibki lõpuks lugeda, et kiirlaenufirma Credit24 hakkas laenu andma otse Maxima XX ja XXX märgistusega kauplustes.

Siinkohal soovitame kindlasti enne laenamist järgi mõelda selle vajalikkus ning erinevaid variante kaaluda. Kui laenu otsus tehakse, tuleks enne kõiki võimalusi omavahel võrrelda. Probleeme tagasimaksmisega oleks kindlasti vähem, kui enne laenu võtmist võrreldakse pakkumisi ja valitakse soodsaim.

Poes kiirlaenude andmist on samas raske keelata, sest sel juhul võiks juba laialdaselt kasutusel olevad krediitkaardid ka ära keelata.

Probleem pole mitte võimaluses laenata vaid kusagil mujal.

Euro tõstis kiirlaenude hindasid

Eesti kiirlaenude ja SMS-laenude otsingumootori Kiirlaen.info andmetel on 2010 detsembriga võrreldes kiirlaenude hinnad jaanuaris 2011 kallinenud 4%.

Kiirlaenude hindades on võrreldes 2010 detsembri seisuga toimunud oluline muutus. Nimelt on esmaklientide hinnad mõnevõrra langenud ja püsiklientide hinnad oluliselt tõusnud, mis on kiirlaenuturu üldist hinnataset tõstnud 4% võrra. Seega euro tulekuga on kiirlaenude hinnad kallinenud.

Püsiklientide pakkumised on 2010 aasta lõpuga võrreldes kallinenud ligi viiendiku võrra ehk 19%. Esmaklientidele suunatud pakkumiste hinnad on aga läinud 9% võrra odavamaks.

Siinkohal on hea meenutada 2010 juulis avaldatud statistikat, mille kohaselt olid kiirlaenude hinnad võrreldes 2010 aasta kevadega tõusnud keskmiselt 2,1%. Hinnatõusu vedas ka toona püsiklientidele mõeldud pakkumiste kallinemine, mis olid poole aastaga kallinenud keskmiselt 6,4%. Esmaklientidele suunatud pakkumised olid tookord aga läinud 2,5% võrra odavamaks.

Samal teemal: