Ühispank keerab kinni laenukontorite kraane

SEB Eesti Ühispank keeras mitmel SMS-laenusid pakkuval firmal kraanid kinni, laenukontorid omakorda on esitanud kaebuse konkurentsiametile.

Konkurentsiamet menetleb praegu korraga kahe SMS-laenukontori kaebust – nii Credit Invest kui Placet Group kaebavad suurpanga diskrimineeriva suhtumise üle, kes ühtedele laenukontoritele võimaldab SMS-laenu tellimiseks vajaliku autoriseerimisteenuse kasutamist, teistele mitte, kirjutab Postimees.

Ühispank ei soostu SMS-laenukontoreid oma konkurentideks nimetama: “SMS-laenu võtja on tavapäraselt inimene, kelle maksevõime ei luba tegelikult laenata,” kinnitas panga pressiesindaja Silver Vohu.

Panga e-panganduse juhi Tammo Otsasoo sõnul ei kontrolli laenukontorid enamasti kliendi maksevõimet. “Samas käitutakse võlgu jäänud kliendiga väga karmilt ning pole harvad juhtumid, kus laenusumma mittetähtaegse tagasimakse viivised ületavad laenusummat mitu korda,” nentis ta.

Credit Investi juhataja Valdis Kaldi väitel provotseerib aga pank ise olukorra, kus laenuandja ei saa inimese tausta kontrollida. «Panga kaudu autoriseerides ma tean, et inimene on see, kes ta väidab end olevat,» selgitas Kald.

Hansapank pakub väikestele laenukontoritele oma internetipanga autoriseerimisteenust edasi: “Näeme oma klientidena kõiki, kes tegelevad legaalse äriga,” märkis Hansapanga jaepanganduse tegevdirektor Margus Rink.

Kirjutatud: 27. september, 2007
URL: http://www.sms-laen.com/2007/09/27/uhispank-keerab-kinni-laenukontorite-kraane/
Loe lisa: SMS Laen Maailm

Laenuvõtjaid ähvardab lisatagatise nõue

Pangad võivad äkilise kinnisvara hinnalanguse järel nõuda eluasemelaenu võtjailt lisatagatist, selle puudumisel võib aga ees oodata lepingu ülesütlemine või eluaseme sundmüük.

Küsitletud pankadest tunnistasid Sampo Pank, SEB Ühispank ja Nordea Pank, et nad võivad tagatisvara väärtuse märkimisväärse languse korral nõuda klientidelt lisatagatisi – oluliseks languseks peab Sampo Pank seejuures 20 protsenti, kirjutab Äripäev.

Luha 16 korterelamu ja Q Vara arendatava Kirsiaia hinnalangusega sarnanev langus uuselamute müügis viib esimeste kodude ostjad sisuliselt miinusesse ning eluasemelaenu tüüptingimuste järgi ootab neid ees laenulepingu tühistamine, kui tagatiseks oleva vara väärtus ei kata enam panga nõudeid ja nad ei leia endale lisatagatisi.

Hansapanga klientidel on lisatagatise hankimiseks – näiteks vanemate korteri või maja pantimiseks – 20 pangapäeva ehk napp kuu, Ühispank pole lisatagatise seadmise tähtaega lepingusse pannud, kuid pangal on õigus see määrata.

Hansapank Eesti riskijuht Urmas Somelar ütles, et praegu, reageeringuna mõningasele hinnakorrektsioonile, lisatagatiste küsimist plaanis ei ole.

Hüpoteegiga koormatud eluaseme turuhinda peaks panga kõrval jälgima ka laenuvõtja ise.

«Laenulepingu järgi on kliendil kohustus panka teavitada, kui tagatisvara väärtus on vähenenud üle 20 protsenti,» rääkis Sampo Panga riskijuht Peep Turo lisades, et tänases turusituatsioonis ei ole vaja korrektse maksekäitumisega klientidelt laenule lisatagatist nõuda.

Kirjutatud: 13. juuli, 2007
URL: http://www.sms-laen.com/2007/07/13/laenuvotjaid-ahvardab-lisatagatise-noue/
Loe lisa: SMS Laen Maailm

Sampo: meie ei küsi eluasemelaenule lisatagatisi

Sampo Panga personaal- ja jaepanganduse direktor Tõnu Vanajuur ütles, et nad ei hakka korrektse maksekäitumise puhul kinnisvaralaenudele lisatagatisi nõudma.

Vanajuur selgitas, et ükski pank ei tee pikaajalisi laenuotsuseid lühiajalist kasu silmas pidades. „Ma ei ole nõus väitega, et pank annab päikesepaistelisel päeval vihmavarju ja vihmasel päeval võtab selle ära. Pank on vägagi huvitatud, mis tema pikaajalisest kliendist saab.“

Vanajuure sõnul annab Sampo Pank kinnisvaraturu ja majandustsükli hetkeseisust olenemata eluasemelaenu ka edaspidi. „Kui räägime omale kodu soetanud klientidest, ei pea nad kartma, et kuri pank tuleb ja hakkab kedagi välja tõstma,“ kinnitas ta.

„Probleemid algavad seal, kus kodu on kasutatud sularahaautomaadina. Kuid pank pole ka siin pannud silmi kinni ja öelnud klientidele, et tehke mida tahes,“ rääkis Vanajuur. „Laenud on siiski reaalselt tagatud ja võrdlus 1997. aasta börsikriisiga meelevaldne.“

Vanajuure sõnul püsivad eluasemelaenud n-ö pühal kolmainsusel, milleks on laenuvõtja maksevõime, laenu tagatis ja kliendisuhe. Kartus, et pangad jätavad kinnisvaraturu päästmiseks oma sisemised reeglid täitmata ja lisatagatise nõudmata, on Vanajuure hinnangul alusetu.

„Ma arvan, et see on kindlasti meelevaldne väide,“ sõnas Vanajuur spekulatsiooni kohta. „Pangad ei ole need, kes mõjutavad kinnisvarahindade tõusu ja langemist.“

Ühtlasi ärgitas Vanajuur tagasimaksetega kitsikusse sattunuid kohe panka pöörduma. „Julgustaksin mitte kustutama lühiajalisi rahamuresid SMS-laenude ega kergekäelise krediitkaardi kasutamisega,“ ütles ta.

Pank saab anda maksepuhkust või eufoorilisi laenuotsuseid teinud kliendi maksegraafiku üle vaadata. Välismaal lähevad võlanõustaja juurde ka kõrgema sissetulekuga inimesed, kui neil on laenudega raske. Pangas nimetatakse võlanõustajaga samasisulist tööd tegevat spetsialisti kas laenu- või finantsnõustajaks.

Kirjutatud: 13. juuli, 2007
URL: http://www.sms-laen.com/2007/07/13/sampo-meie-ei-kusi-eluasemelaenule-lisatagatisi/
Loe lisa: SMS Laen Maailm

Suurpangad koonerdavad kõige enam

Eesti panganduse lipulaevad Hansapank ja SEB Eesti Ühispank maksavad hoiustajatele tunduvalt madalamat intressi kui nende väiksemad konkurendid, lastes inflatsioonil hammustada rahva säästudest suurima tüki.

Hoiustades aastaks 100 000 krooni, teenib Hansapanga klient 4200 krooni, mõne väiksema panga kunde aga 5000 krooni, kirjuta tänane Äripäev. Selle rahalise võidu sööb aga ära inflatsioon. Kui järgmisel aastal on inflatsiooniks prognoositud umbes 7%, kaotab Hansapanga klient ostujõus 3000 ja mõne pisema konkurendi klient 2000 krooni oma 100 000kroonisest hoiupõrsast.

“Hoius on samuti investeering, mis tähendab, et väiksesse panka investeerides võtab klient suurema riski ja selle eest makstakse talle ka kõrgemat intressi,” põhjendas kääre hoiuseintresside vahel Hansapanga osakonnajuht Oksana Tolmatshova.

“Praegu polegi Eesti mõistes suurtel pankadel intresside tõstmiseks põhjust – miks maksta rohkem, kui praeguste intresside juures on hoiustajaid piisavalt,” sõnas Nordea Panga kontorivõrgu juhataja Teet Parring. Tal oli kahju, et hoiustajad ei pööra intressidele kuigi palju tähelepanu ning isegi tublisti kõrgem intressimäär ei pane neid naljalt oma rahaga hiidude juurest väiksemasse panka kolima.

SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse divisjoni juhi Riho Undi sõnul peavadki väiksemad pangad kompenseerima kõrgema hoiuseintressiga mõningast kasutamise ebamugavust. “Näiteks on suurpangad oluliselt rohkem investeerinud kasutusmugavusse alates internetipangast,” põhjendas Unt. Ta lisas, et väiksemad pangad kompenseerivad kõrgema hoiuseintressiga ka oma kesisemat tuntust turul. “Selleks, et klient viiks oma raha uude ja vähem tuntud finantsasutusse, ongi vaja olulist rahalist motivaatorit,”rääkis Unt.

“Erinevalt suurtest pankadest on seni meie peamiseks krediidiressursiks olnud hoiustajate raha. Et turul aktiivne hoiusetoodete pakkuja olla, peame teadlikult intresside taset kõrgemal hoidma,” selgitas Eesti Krediidipanga turundusjuht Priit Põiklik.

Ka Eesti Panga finantssektori poliitika osakonna juhataja Jaak Tõrs märkis, et suuremad pangad saavad tänu oma mastaabile välisturgudelt odavamalt raha ega pea kliente kõrgemate intressidega hoiustama meelitama. Keskmiselt 4% piiresse jääva intressiga hoiule võetud raha laenavad pangad välja oluliselt kallimalt, näiteks tarbimislaenude keskmine intress on juba ületanud 20 protsendi piiri.

Kirjutatud: 26. september, 2007
URL: http://www.sms-laen.com/2007/09/26/suurpangad-koonerdavad-koige-enam/
Loe lisa: SMS Laen Maailm

BIG tõstab tähtajaliste hoiuste intressid 5,5 protsendini

Balti Investeeringute Grupi Pank (BIG) tõstab alates neljapäevast oma tähtajaliste hoiuste intressimäärasid, mis ulatuvad nüüd kuni 5,5 protsendini aastas.

Ühe-aastase tähtajaga hoiuste intressimäär tõuseb BIGis 5,3 protsendini ning kolmeaastase tähtajaga hoiuste puhul 5,5 protsendini. BIGi pakutavate hoiuste tähtajad on kuuest kuust kuni kolme aastani.

BIGi finantsjuhi Piret Raudsepa sõnul on BIG seadnud eesmärgiks pakkuda oma klientidele turu kõrgeima tootlusega tähtajalisi hoiuseid.

Kirjutatud: 26. september, 2007
URL: http://www.sms-laen.com/2007/09/26/big-tostab-tahtajaliste-hoiuste-intressid-55-protsendini/
Loe lisa: SMS Laen Maailm

SMS Laen OÜ emiteeris 16-protsendilise intressimääraga võlakirju

SMS Laen OÜ emiteeris 2 miljoni euro (üle 31 miljoni krooni) väärtuses võlakirju, mille tagasimaksmise tähtaeg on 2008. aasta sügisel.

Võlakirjade emissiooni korraldas Parex Panga Riia peakontor. Suunatud emissiooni käigus märkisid võlakirju kokku kolme riigi investorid, teatas ettevõte.

“Tegemist oli esimese tõsisema sammuga firma mahtude ja usaldusväärsuse kasvatamisel,” rääkis SMS Laen OÜ tegevdirektor Aaro Sosaar. “Kui väikelaenude turg püsib stabiilne või kasvab, siis tuleb meil analoogseid emissioone korrata juba lähitulevikus.”

Sosaare sõnul läheb emissioonist saadav raha peamiselt varasemate, suhteliselt kallite laenude tagasimaksmiseks ning tootearenduseks. “Oleme võtnud sihi viia SMS Laen OÜ lähiaastatel börsile, selleks on aga vaja saada laenukapitali hind normaalseks ning pakkuda klientidele laenutooteid senisest veelgi paindlikumalt,” lausus Sosaar. Parex Panga investeerimispanganduse osakonna juhataja Martins Jaunaraisi sõnul on nn sms-laenud kiiresti kasvav turunišš, mistõttu pakub see valdkond huvi paljudele investoritele. “Ilmselt on see edukalt kulgenud emissioon positiivseks signaaliks ka teistele ettevõtetele, et kapitali kaasamiseks on võlakirjade müügi näol olemas tänuväärne alternatiiv oma projektide rahastamisel.”
Aimar Jürimäe ja Toomas Allikase poolt asutatud SMS Laen OÜ alustas tagatisvajaduseta väikelaenude andmist interneti ja SMSi vahendusel (e-autentimise teel) 2006 aasta augustis. Käesoleval ajal väljastab ettevõte eraisikutele väikelaene ligi 25 miljoni krooni eest kuus. Peamiselt võtavad tarbijad sms-laene 1000-3000 krooni kaupa, laenude tagasimaksetähtajad ulatuvad 30 päevani. Hetkel on firmal üle 36 000 kliendi, enam kui pooled laenuvõtjaist on korduvkliendid. 2007. aasta 6 kuuga teenis SMS Laen OÜ puhaskasumit 7 miljonit krooni.

Kirjutatud: 24. september, 2007
URL: http://www.sms-laen.com/2007/09/24/sms-laen-ou-emiteeris-16-protsendilise-intressimaaraga-volakirju/
Loe lisa: SMS Laen Maailm

Hansapank: laenuvõlglasel ei tasu loota panga pankrotile

Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna juht Agnes Makk ütles aripaev.ee lugejate küsimustele vastates, et laenu tagasimaksmisest pääsemiseks ei tasu panga pankrotile loota.

Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna juht Agnes Makk ütles aripaev.ee lugejate küsimustele vastates, et laenu tagasimaksmisest pääsemiseks ei tasu panga pankrotile loota.

«Makseraskuste tekkimisel on kliendil kõige mõistlikum pöörduda ise panga poole, et arutada läbi erinevaid võimalusi ja stsenaariumeid olukorra laehndamiseks,» ütles Makk aripaev.ee’le antud intervjuus.

Maki sõnul on kaks peamist lahendust makseraskuste puhul maksepuhkus ja tähtaja pikendamine.
«Mida konkreetsel juhtumil kasutada on iga kliendi puhul personaalne. Kui makseraskus on krooniline, siis tõenäolislet ei ole laenukoormus jõukohane. Võimalus on vahetada olemasolev eluase väiksema vastu, et oma eelarve jälle tasakaalu viia.»

Aripaev.ee lugeja küsimusele, kas on mingisugune lootus laenu maksmisest pääseda, kui Hansapank näiteks pankrotistub, vastas Makk eitavalt.

«Kuna Hansapank on osa Swedpank Grupist, siis mina sellele kaardile lootusi ei paneks,» vastas Makk.

Kirjutatud: 21. september, 2007
URL: http://www.sms-laen.com/2007/09/21/hansapank-laenuvolglasel-ei-tasu-loota-panga-pankrotile/
Loe lisa: SMS Laen Maailm

Analüütik: SMS Laen OÜ-st soliidset börsifirmat ei saaks

Hansapanga analüütiku Sander Danili sõnul tõenäoliselt SMS Laenust soliidset börsiettevõtet ei saaks, sest ettevõte esindab riskantset laenuturu segmenti. “Kardan, et selle ettevõtte mahud on liiga väiksed, et finantssektori esindajana börsil muljet avaldada. Kuna juba eraisikute laenud on marginaalne osa laenuturust, siis sellised laenud on veelgi väiksem ja riskantsem segment laenuturul,” rääkis Danil.

Analüütiku sõnul on potentsiaalsete investorite ring arvatavasti väike, kes võiks SMS Laenu aktsia vastu huvi tunda. “Soliidset börsiettevõtet sellest ei saaks,” märkis ta.

Eesti suurim SMS-laenude pakkuja OÜ SMS Laen töötab selle nimel, et aasta-pooleteise pärast firma aktsiad Tallinna börsil noteerida.

Hetkel tegutseb Eestis umbes kümmekond ettevõtet, mis SMS-laene pakuvad. Neist suurimal, OÜ-l SMS Laen täitus augusti keskel esimene tegevusaasta, kirjutas Saldo.

Kirjutatud: 10. september, 2007
URL: http://www.sms-laen.com/2007/09/10/analuutik-sms-laen-ou-st-soliidset-borsifirmat-ei-saaks/
Loe lisa: SMS Laen Maailm

SMS Laen OÜ pürib börsifirmaks

Eesti suurim SMS-laenude pakkuja OÜ SMS Laen töötab selle nimel, et aasta-pooleteise pärast firma aktsiad Tallinna börsil noteerida.

Laenu saamine on muutunud äärmiselt lihtsaks. Eraisikul piisab vaid mobiiltelefoni ja pangakonto olemasolust ning laenuraha jõuab kontole minutitega. Tegu on SMS-laenudega, mis on viimase aastaga Eestis väga popiks muutunud, kirjutas ajakiri Saldo.

Nõudlus selliste laenutoodete järele on suur – mobiiltelefoni lühisõnumiga on kiirlaenu tänaseks “tellinud” kümned tuhanded eestimaalased ja korralikud kasumid on ette näidata nii suurtel kui ka väikestel laenukontoritel. Tõsi, summad, mida SMS-laenude väljastajad pakuvad, pole teab mis suured, jäädes enamasti 500 kuni 3000 krooni vahele. Kuid kui häda käes, on abiks seegi.

Hetkel tegutseb Eestis umbes kümmekond ettevõtet, mis SMS-laene pakuvad. Neist suurimal, OÜ-l SMS Laen täitus augusti keskel esimene tegevusaasta. Firma omanike Aimar Jürimäe ja Toomas Allikase peas hakkas SMS-laenude äriplaan küpsema läinud aasta esimesel poolel, kui Soomes esimesed sarnaste teenuste pakkujad turule tulid.

Laenuteenus toodi turule kibekiiresti: kui projekti tõsisem ettevalmistamine algas mais, oli kolm ja pool kuud hiljem ettevõte teenustega turul. OÜ SMS Laen tegevjuht Aaro Sosaar ei osanud ette näha, et äri nii edukaks osutub.

Kirjutatud: 10. september, 2007
URL: http://www.sms-laen.com/2007/09/10/sms-laen-ou-purib-borsifirmaks/
Loe lisa: SMS Laen Maailm

BIGi kvartalikasum vähenes

Balti Investeeringute Grupi Pank AS’i (BIGi) grupi kavartalikasum vähenes. 2007. aasta II kvartali 2,13 miljonit eurot (33 mln krooni), 2006. aata II kvartali puhaskasum on 2,204 miljonit eurot (34,5 mln krooni).
[…]

Kirjutatud: 31. august, 2007
URL: http://www.sms-laen.com/2007/08/31/bigi-kvartalikasum-vahenes/
Loe lisa: SMS Laen Maailm