Eelmisel nädalal uuriti meie käest, kas ja kuidas on maikuine seadusemuudatus kiirlaenude andjate tegevust muutnud ja tuli välja, et põhiline trend on uute tasude sisseviimine.
Olime juba pikemat aega Tarbijakaitseameti kommentaari ootel, sest enam kui kolm kuud oli seadusemuudatusest möödas ja nädala alguses võis Postimehest seda lõpuks ka lugeda.
Tarbijakaitseameti suvisest kontrollist selgus, et paljud kiirlaenude pakkujaid polnud viinud oma tegevust kooskõlla mai alguses jõustunud seadusemuudatustega.
Nii oli näiteks SMS Money lepingutingimustes sätestatud leppetrahv, mida ei tohi olla, ütles tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski.
Kiirlaenude andjate kontrollimisel avastatud rikkumised puudutasid lisaks leppetrahvile krediidi kulukuse määra arvutamist, hinnakirja avaldamist, lepingutingimuste kättesaadavust veebilehe kaudu ilma veebilehe kasutajaks registreerimata.
«Krediidi kulukuse määr peab sisaldama kõiki laenuga seotud kulusid, sealhulgas lepingu sõlmimise tasu,» kinnitas Turetski. Erand on kulud, mis tekivad siis, kui laenu võtja ei tasu laenu õigeaegselt või rikub muul viisil lepingut.
«Enamik kiirlaenude pakkujaid sai mingi tähelepanu juhtimise,» lausus Turetski. «Kellel kõik oli korras, neid oli minimaalselt.»
Ta lisas, et praeguseks on paljud rikkumised juba kõrvaldatud. Kui neid ei kõrvaldata, võib tarbijakaitseamet alustada väärteomenetlust.
Mis puutub kiirlaenude andjaga õigusvastaste tingimustega lepingu sõlmimisse, siis on olukord üsna keeruline. Nimelt kui vahepeal (st. alates 1. maist) on sõlmitud leping seadusega vastuolus olevate tingimustega, kus on sees näiteks leppetrahv, siis peaks laenuvõtja esitama laenuandjale vaide.
«Selleks tuleb teha tarbijal kirjalik avaldus krediidi andjale,» selgitas Turetski. «Krediidi andjal on kohustus tulenevalt tarbijakaitseseadusest tarbijale 15 päeva jooksul vastata. Kui tarbija ei jää vastusega rahule, siis võib ta pöörduda tarbijakaitseameti poole.»
Õigusevastaselt nõutavad tasud tuleks seejuures esialgu ikkagi ära maksta, vastasel juhul võivad nendelt hakata viivised kogunema, lisas Turetski.
Ühesõnaga olukord on keeruline, seda nii tarbijate, kiirlaenufirmade kui ka seadusesilma jaoks. Tarbija asub keerukal positsioonil, sest Tarbijakaitse ameti jutu põhjal on neil võimalik võetud laenude eest küsitud tasusid vaidlustada. Muidugi tuleks eelnevalt maksta laenufirmale seadusest ettenähtud tasud, ent mis summas?
Siinkohal soovitaks tutvuda meie abiks laenajale sektsiooniga – sealt leiab vajalikku infot, kuhu pöörduda ja kelle käest nõu küsida.
Kuid lõpetuseks tuleb järjekordselt tõdeda, et seadusemuudatus on külvanud segadust mitmel lainel. “Positiivne” on siinkohal see, et suurenenud on vajadus õigusabi järele ja tõenäoliselt tuleb lähiajal ka kohtutel varasemast enam tööd teha ja kaasuste kaupa laenuvõtja-laenuandja vahelisi vaidlusi lahendada. See aga tähendab avaliku sektori jaoks rohkem tööd = stabiilsemaid töökohti. Kas läbimõeldud bürokraatia võit?
Kommenteeri
Kommenteerimiseks pead olema sisselogitud.