Tsiviilseadustik ja võlaõigusseadus täieneb ohjeldamaks SMS laenu turgu

kohus

Valminud on seaduseelnõu, millega plaanitakse muuta tsiviilseadustiku üldosa seadust ja võlaõigusseadust. Seaduse eelnõu seletuskiri on kättesaadav Riigikogu veebilehelt ja olgu etteruttavalt öeldud, et seda on juba mitmed asjasse puutuvad institutsioonid ka kommenteerida jõudnud.

Seaduseelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus ja planeeritavaks vastuvõtmise ajaks on seatud 01.jaanuar 2009 ehk siis juba vähem kui ühe kuu pärast. Elame ja näeme, kas asi nii libedalt läheb või mitte.

Järgnevate postitustega anname ülevaate, millised muudatused ja miks on plaanis sisse viia ja mida arvavad eelnõust teised autoriteetset organid.

Seaduseelnõust

Muudatuste tulemusena muutuvad tühiseks tehingud, mis on tehtud raskeid asjaolusid ära kasutades või mille puhul pooltele tulenevad kohustused on head kommete vastaselt tasakaalust väljas. Raskete asjaolude ärakasutamise tõttu tehtud tehingud lülitaktakse otseselt heade kommente vastaste tehingute hulka.

Võlaõigusseaduse muudatuse tulemusena kaovad ära summalised ja ajalised piirid tarbijakrediidi sätete rakendamisel, mille tulemusena peaks oluliselt suurenema tarbija kaitse väikelaenude ja krediidi kasutamisel.

Mis siis täpsemalt selle seaduseelnõu koostamise tinginud on?

Järgnevalt on välja toodud seletuskirjas mainitud probleemid:

1. Tehing, mis on heade kommete vastane, ei oma hetkel mingisuguseid õiguslikke tagajärgi, kuid tehing, mis on tehtud raskete asjaolude ärakasutamisel, omab õiguslikke tagajärgi kuni selle tühistamiseni.

Riigikohus on sealjuures mitmetes lahendites asunud seisukohale, et laenuleping ei saa olla tühine poolte kohustuste ebavõrduse tõttu, vaid see võib olla tühistatav üksnes raskete asjaolude ärakasutamisel.

Põhiõigustest lähtuvalt on Riigikohus laenuintressi suurust käsitlenud näiteks lahendis 3-2-1-108-02:

„Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kahe aasta kohta laenuintressi 72%-line kokkulepe on iseenesest vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Põhiseaduse § 32 lõike 2 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Laenuandjal on põhimõtteliselt õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab, nagu igal majandustegevusega tegeleval isikul on õigus kokku leppida hind tema pakutava kauba või teenuse eest. Kohtul ei ole õigust sekkuda isikute vabasse majandustegevusse ega kontrollida ilma seaduses sätestatud aluseta hinna suurust. [—] Pooled on vabad leppima kokku, kuidas ja millest lähtudes nad intresse arvestavad.”

Justiitsministeeriumi arvates toob selline seisukoht esile kaks probleemi:

  • Laenulepingute puhul, milles laenuintress või muud lepingu alusel tasumisele kuuluvad tasud on ebamõistlikult suured võrreldes laenuandja kohustustega, saab tehingu kehtetus tuleneda üksnes raskete asjaolude ärakasutamise koosseisu tunnuste alusel.
  • Raskete asjaolude ärakasutamist saab tuvastada ainult kostja (laenuvõtja) esitatud avalduse alusel (kehtib põhimõte, et igaüks tõendab neid asjaolusid, millele tema väited tuginevad).

Ning just need kaks kehtivas õiguses valitsevat seisukohta on praktikas kaasa toonud olukorra, kus laenuvõtja peab täitma teisele poolele ka sellise laenulepingust tuleneva intressi maksmise kohustuse, mis ühiskonnas valitseva arvamuse kohaselt on laenuandja kohustusega võrreldes ebamõistlikult tasakaalust väljast. Samas puuduvad kohtul ning kostjal mõjusad vahendid õigluse jaluleseadmiseks.

2. Sageli ei saa tarbija õigeaegselt teada, millised õigused ja kohustused temale laenulepingust tekivad. Eelkõige puudutab see kulutusi, mis tuleb teha laenu tagasimaksmiseks.

Tarbijat tuleks teavitada teenuse hinnast, teenusega seonduvatest tasudest, maksudest ja kulutustest. Samas on see punkt ebatäpne ning praktika on näidanud, et sätte sõnastus võimaldab laenuandjatele väga mitmesugust tõlgendamist, mistõttu ei saa tarbija erinevate laenuandjate tingimusi omavahel võrrelda ja teha enda jaoks parimat otsust.

Kommentaariks, et tegemist on ühtlasi punktiga, mis on Kiirlaen.info otsingumootori loomise üks peamistest ajenditest. Oleme sel teemal ka varasemalt oma blogis juttu teinud.

3. Tihti ei suuda tarbija tasuda kogu temalt laenulepingu alusel nõutavat summat ja sooviks seetõttu teha üksnes osalise makse. Praegu kehtivate normide kohaselt loetakse kõige esimeses järjekorras tasutuks laenuandja kulutused, seejärel intress (kaasa arvatud viivis) ja kolmandas järjekorras võlgnetav põhikohustus. Osalise makse teinud laenuvõtjale, kelle makse katab üksnes laenuandja kulutused ja intressid, tähendab see aga intresside või viiviste suurenemise jätkumist, sest laenu põhiosa ei suuda ta oma väikeste tagasimaksetega kunagi tasuda.

4. Paljud laenuandjad nõuavad laenuvõtjatelt laenu tagasimaksega viivitamise korral ülisuurt viivitusintressi. See muudab selle isiku olukorra, kes laenu tähtaja jooksul tagasi maksta ei suuda, äärmiselt raskeks. Suure viivisemäära nõudmise õigus tuleneb laenuandjale laenuvõtjaga sõlmitud laenulepingust, sest ühestki õigusnormist ei tulene viivisemäära ülempiir ja seega kehtib poolte vahel lepinguvabaduse põhimõte.

Seaduseelnõu eesmärgiks ongi seatud nende nelja kirjeldatud probleemi kõrvaldamine, et seeläbi vähendada sotsiaalseid probleeme, mis kiirlaenuturu kiire arenguga on tekkinud.

Huvilised võivad eelnõust lugeda, milliseid täiendusi ja muudatusi tehes neid eesmärke täita soovitakse. Lühidalt võib öelda, et need jagunevad administratiivseteks (haldusõiguslikeks) ja turuosalistest sõltuvateks (eraõiguslikeks).

Kokkuvõtvalt peaks seaduse vastuvõtmisega suurenema tarbijate kaitse, eriti laenuvõtjate kaitse kiirlaenude võtmisel. Seadus mõjutab eelkõige eraisikute – laenuandja ja laenuvõtja – vahelisi suhteid ega too riigile täiendavaid kohustusi. Samas laiendab seadus Tarbijakaitseameti õigusi teostada kontrolli kiirlaenu väljastavate isikute tegevuse üle tarbijakrediidi sätete järgmisel.

Huvitav on ka see, et Justiitsministeeriumi arvates ei kaasne seaduse rakendamisega otseseid kulutusi. Õhku jäävad küsimused, et kelle jaoks ja millised on kaudsed kulud?

Mida arvavad teemast Eesti Advokatuur, Eesti Pangaliit, Eesti Pank, Kaubandus-Tööstuskoda ja Riigikohus – sellest juba järgevates postitustes.



Artikkel avaldatud 3. December 2008 kell 6:59.

Kommenteeri

Kommenteerimiseks pead olema sisselogitud.