Eelmises postituses andsime ülevaate Maksim Melamedi poolt läbiviidud tarbimislaenu klientide käitumise mõjutegurite uuringu taustast, metoodikast, eesmärkidest ja osalejatest.
Selles postituses läheme teemaga edasi ning jõuame tulemusteni.
Uuringu detailsed tulemused.
Üle 65% tarbimislaenu võtnute laenusumma ületab kümme tuhat krooni, sh üle viiekümne tuhande laenanud 19% tarbimislaenu võtnud uuringus osalenut.
1. Võetud tarbimislaenude jaotus summade lõikes
Võetud tarbimislaenudest moodustasid suurima osa krediitkaardid (39%) ja panga tarbimislaenud (25%). Panga arvelduslaenud ja kiirlaenud moodustasid 14% võetud tarbimislaenudest. Antud tulemuste puhul peab kindlasti arvestama, et uuringu tulemused ei kajasta tarbimislaenu liikide osakaalu laenusumma osas.
2. Võetud tarbimislaenude jaotus laenuliikide lõikes
Tarbimislaenude sihtotstarbe järgi on suurim osakaal igapäevaste kulude finantseerimine (37%), sellele järgnevad puhkusereisi finantseerimine (17%), auto soetus (11%), elektroonika soetus (9%).
3. Tarbimislaenu kasutamise sihtotstarve
Tarbimislaenu pakkujate reklaami märkamise osas on kõige enammärgatud SMSLaen’u, Credit24, BIGBANK’i, Swedbank’i ja SEB’i reklaamid. 20-30% uuringus osalenutest olid märganud Omaraha ja Krediidikassa tarbimislaenude reklaame ning teiste turul tegutsevate firmade tarbimislaenu reklaamide märkamise protsent jäi 15% piiridesse.
4. Tarbimislaenu pakkujate reklaami märkamine
Uuringus osalejad on märganud tarbimislaenu reklaami kõige enam televisioonis ja internetis (vastavalt 91% ja 88%). Tarbimislaenu raadio- ja välireklaamina on märganud vastavalt 56% ja 55% küsitletutest. Tarbimislaenu POS-materjale pangakontorites ning otsepostitusmaterjalidena on märganud 41% ja 33% uuringus osalenutest.
5. Tarbimislaenu pakkujate reklaami märkamine – kanalid
Enamus küsitletud inimestest suhtub tarbimislaenu negatiivselt – reklaamid mõjuvad häirivalt ja agressiivselt 58% uuringus osalenud inimeste arvates. Antud tulemused on sarnased Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt 2008. a. märtsis avaldatud tarbijakaitse olukorra uuringuga, milles järgi oli reklaam häiriv ja agressiivne 59% uuringus osalenud inimesele (Tarbijakaitse olukorrast Eestis 2008, 33).
6. Suhtumine tarbimislaenu reklaami
Tegevuste tähtsustamine (väited „Mulle meeldib vaheldusrikkus minu elus“ ja „Mulle meeldib ise teha asju, mida ma saan kasutada iga päev“) oli nii tarbimislaenu klientide kui ka mitteklientide osas kõige
kõrgemalt hinnatud, kuid samas ei olnud antud väidete osas võimalik tuvastada erinevusi tarbimislaenu klientide ja mitteklientide vahel. Madalamalt hinnatud staatuse ja tõekspidamistega seotud väidete osas ilmnesid mõningad erinevused.
Tarbimislaenu kliendid erinevad mitteklientidest enam selle poolest, et tähtsustavad rohkem staatust (väide „Mulle meeldib juhtida teisi inimesi“) ja teadmisi („Olen kursis viimaste uudistega kunsti, teaduse ja kultuuri vallas“). Tarbimislaenu klientide seas on rohkem inimesi, kes pooldavad uusi ideid ning võivad osta ka luksuskaupu, et demonstreerida oma võimalusi.
7. Suhtumine tarbimislaenu reklaami
Vastavalt uuringu tulemustele väärtustavad tarbimislaenu kasutavad kliendid võrreldes mitteklientidega enam tunnustust („olla teiste poolt imetletud, austatud ja tunnustatud“) ja saavutusi („olla edukas selles, mida tahad teha“). Tarbimislaenu kliendid väärtustavad mitteklientidest vähem turvalisust („olla turvalises keskkonnas ja kaitstud ebaõnne eest“), kuuluvust („olla aktsepteeritud ja vajatud pere liikmete, sõprade või kogukonna poolt“), põnevust („kogeda erutust ja põnevust“) ja eneseaustust („olla uhke enese üle ning olla enesekindel“).
8. Tarbimislaenu klientide ja mitteklientide väärtused
Postituste seeria kolmandas osas toome välja uuringu järeldused ja kokkuvõtte.
Kommenteeri
Kommenteerimiseks pead olema sisselogitud.