Kiirlaen.info blog

Pressiteade riigikogust:

Riigikogu muutis täna tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadust, seadustades „SMS-laenude“ aastaintressi ülempiiri ja piirates sellega SMS-laenu andjate kasumimarginaale.

Täna võttis Riigikogu vastu tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse, millega fikseeritakse, et kui tarbijakrediidilepingu alusel tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, siis on see heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

Seega võiks öelda, et SMS-kiirlaenud on surnuks reguleeritud. Justiitsministeeriumi tööd sai varasemalt pisut alahinnatud.

Kena-Marti Vaher räägib:

„Liigkasuvõtmise vohamist ja laenusõltuvust võib võrrelda hasartmängurluse ja muude sõltuvustega, mida riik peab samuti õigustatuks piirata või isegi keelata. Intresside piiramine seadustes kutsub ennetavalt korrale neid laenuandjaid, kelle eesmärgiks on ju maksimaalselt teenida nende laenusõltlaste pealt, kellele pangad keelduvad laene andmast,“ ütles Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher.

Tema sõnul ei ole raha pealt liigse kasviku võtmisega tegu mitte heade kommete ja tavade kohase äritegevusega, vaid kergeusklike hädasolijate halva olukorra ärakasutamisega. Ka mitmed Euroopa riigid on seaduse tasemel seadnud intressmääradele piiranguid.

„Täna vastu võetud seadusega välistatakse edaspidi kuni tuhande protsendini küündivad intressid ja krediidi kulukused, mida leiab täna mitmete laenukontorite netilehekülgedel. Intresside paindlik ülempiir peaks vähendama rahalaenamise nõiaringe, sest toob kaasa nõuete karmistumise laenu andmisel kui laenuvõtjate kulutuste vähenemise laenamisel,“ sõnas Vaher.

Jääme ootama laenupakkujate poolt edasisi samme, mis nüüd toimuma hakkavab – kuidas reageeritakse? Kas ja kui palju luuakse täiendavaid kuluartikleid, mis rahandusministeeriumi krediidikulukuse määra definitsiooni alla ei lähe.

Taavi Rõivas just seda sama temaatikat täna Riigikogus ka puudutas:

…Paraku on selle eelnõu menetlemises ka oma tõrvatilk. Detailides teemat mitte väga hästi tundes, kuid seda suure entusiasmiga kompenseerides, tegi õiguskomisjoni esimees eelnõule muudatusettepaneku, mis näiliselt aitab probleemi veel paremini lahendada, kuid tegelikkuses võib hoopis meile soovile SMS-laene piirata vastu töötada, keerates vindi üle.

Jutt on muidugi maksimaalse lubatud krediidikulukuse määra summa kirjutamisest seadusesse, millega me ütleme küllalt selge sõnaga, kui intress ja lepingutasu mahuvad teatud piiresse, siis on laenuga kõik okei. Me alahindame SMS-laenu andjate kavalust mõelda välja uusi tasusid, uusi mis iganes summasid, mida tarbijalt küsitakse, mis lihtsalt ei mahu selle määruse alla, mille rahandusminister on oma määrusega kinnitanud ja mis defineerib krediidikulukuse määra kui sellist.

Põhimõttelise tähtsusega on muidugi ka pretsedendi loomine teenuse hinnale, kus pole monopoolset pakkujat vaid toimib konkurents. Ma väidan, et see konkreetne piirang ei aita tegelikkuses meid kuidagi edasi, pigem võib vastu töötada ja ma väga loodan, et Justiitsministeeriumi esitatud piirangutest tulenev mõju on sedavõrd suurem, et vastutustundetu laenamine väheneb sõltumata sellest, mis sellesse eelnõusse vahepeal juurde on lisatud.

Mitte ükski seadus ei saa keelata iga konkreetset problemaatilist sõnakasutust. See, kas ka edaspidi kutsustakse inimesi ülikalli laenuraha abil šeffama, jõulurahu otsima või lihtsalt vastutustundetult ostlema, sõltub väga palju Tarbijakaitseametist. Ei saa seadusesse ette kirjutada, millise reklaami sõnastuse puhul peavad tarbijakaitsjad reageerima ja millise puhul mitte, aga just see on võtmetähtsusega kogu selle küsimuse juures. Juba mitmendat korda olen sunnitud siit puldist nentima, et Tarbijakaitseamet ei ole selles küsimuses oma ülesannete kõrgusel. Head tarbijakaitsjad! Ärge oodake, palun, seadusandjalt iga konkreetse reklaami osas ettekirjutust. Meie anname teile oma signaali, et te võiksite selle teemaga tegeleda. Ma leian, et kokkuvõttes on selles eelnõus väga palju positiivset ja kuigi me loome selle eelnõuga ka väga ohtliku pretsedendi, hakates ette kirjutama ühe või teise teenuse hinda, siis sellegi poolest kutsun ma üles seda eelnõu toetama.

Tuletame siinkohal veelkord meelde, et eelnõu vastu olid mitmed ettevõtlusorganid, Kaubandus-Tööstuskoda, Pangandusliit ja teisel lugemisel Rahandusministeerium. Tegemist on olulise ja väga vastuolulise seadusemuudatusega ka Kiirlaen.info arvates. Aga ju siis karm aeg nõuab karme meetodeid.

Eelnõu 365 SE võeti täna vastu 69 Riigikogu liikme poolthäälega, vastu ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud ja jõustub alates 1. maist 2009.