Kiirlaen.info blog

Tänane tarbija24 kirjutab, et pisilaen viis üksikema võlaorjusesse:

Koos lastega plaanitud soojamaareisist oli Harjumaal Kuusalus elaval Triinu Pillartil puudu 3000 krooni. Ülimalt soodsa reisi väljalunastamiseks otsustas ta võtta SMS-laenu, millest on tänaseks kerkinud 230 000-kroonine võlavangla.

Üldiselt on tegemist järjekordse näitega järelemõtlematusest ja kiirustatud emotsionaalsetest otsustedest, mida kahjuks kiirlaenude teemal väga tihti tehakse.

Enne kui paar sisulisemat kommentaari anname, tahaks juhtida tähelepanu sellele, et kas laenuvõlgnik Triinu Pillart on rahul karuteenega, mille ta oma kallitele lastele on sellises artiklis osalemise näol teinud. Riputada üles pilt nii paberkandjasse kui ka online meediasse koos kõikide pereliikmete täisnimedega – tegemist on infoga, mis talletub nüüdseks ja igavesti internetimaastikku ja millal iganes tulevikus peaks keegi otsima infot pereliikmete kohta, vaatab vastu selline mustav lugu minevikust. Kunagi varasemalt juhtisime sellele teemale samuti tähelepanu, end kordaks üle, et selline märk ei kao kuhugi ja on kurb näha, et ema halbadest otsustest tulevalt kannatavad edaspidi ka lapsed.

Paar kommentaari veel.

Pillarti saatus on sarnane sadade Eesti peredega – tuleb võtta uuesti laenu, et vana laenu tagasi maksta.

Siinkohal jääb pehmelt öeldes suu lahti – ei tule võtta uut laenu, et vana tagasi maksta! Soovitame siinkohal tutvuda meie abiks laenajale sektsiooniga, täpsemalt “Mida teha, kui oled jäänud hätta kiirlaenu tagasimaksetega?”. Ajakirjanik oleks võinud õpetliku loo raames pisut adekvaatsemaid soovitusi ja järeldusi siinkohal tuua.

Pillart on aktiivse võlgnikuna kokku pannud portsu ideid, mida võiks SMS-kiirlaenu turu reguleerimise eesmärgil läbi viia. Samuti presenteeris ta neid riigikogu õiguskomisjoni esimehele Ken-Marti Vaherile. Viimane kommenteeris olukorda järgnevalt:

Vaher tunnistas, et hädasolijate ettepanekud on kantud arusaadavatel põhjustel emotsioonidest ning neid sada protsenti täita pole võimalik. Küll aga pidas ta lisaanalüüsi vääriliseks ühte ettepanekut, mis puudutas kodulaenude tagatistega seotud riske.

Ettepanekud olid järgnevad:

1. Kõik intressid, viivised, leppetrahvid jms kulud, mis ületavad laenu põhiosa summat, kuulutada liigkasuvõtmiseks ja sellest tulenevalt ebaseaduslikuks.

Ehk siis teisisõnu, kui võetakse laenu 1000 krooni, siis ei ole mitte kunagi mitte mingitel tingimustel võimalik võlgnikult rohkem kui 1000 krooni kätte saada. Selline seadusemuudatus võimaldaks veelgi enam mõtlematuid laenuotsuseid vastuvõtta, sest kahaneks vastutus.

2. Laenuandmisel järgida seadusega kehtestatud intressimäära (praegu VÕS § 94 lg 1) ja seda rakendada tagasiulatuvalt.

Puudutab siis otseselt hiljutist seadusemuudatust, ent sellise konksuga, kus saaks tagasiulatuvalt samuti intressimäärasid vähendada. Lepingud sõlmitakse ikkagi poolte vahel konkreetsel ajaühikul kehtivate tingimuste alusel, mistõttu ei näe selles idees samuti perspektiivi. Võlgniku jaoks muidugi väärt ettepanek.

3. Kodulaenude tagatistega seotud risk ja analüüs oleks seadusega pandud laenu väljastajale. (Eesmärgil, et laenuandjad ei saaks pärast laenu andmist nõuda lisatagatisi juhul, kui kinnisvara väärtus laenuvõtjast sõltumatutel asjaoludel langeb. Praegu kannab kõik riskid laenuvõtja.)

Asjalik mõte, mis meeldis ka Vaherile.

4. Piirataks SMS-laenude väljastamist maksimaalselt ühe kehtiva laenuni inimese kohta, et inimene ei saaks võtta uut laenu enne, kui eelmine makstud.

Väga hea ettepanek, mis eeldab laenukontorite ühtse klientide andmebaasi loomist ehk teisisõnu – on vähetõenäoline, et midagi sellist tehakse.