SMSlaenud: välisriikide praktika erineb Eesti omast, Martin Kolu

Nagu mõni päev tagasi mainisime, Lass24’s viidi läbi intervjuu Raha24.ee tegevjuht Martin Koluga.

Sarnaselt SMS Laen ASi juhataja Aaro Sosaare intervjuu kokkuvõttele, toome ka nüüd välja mõned olulisemad & huvitavamad küsimused-vastused.

Kas te tulete enda arvates piisavalt makseraskstesse sattund inimestele appi? Kui kaua kestab teie (Raha24) “elu”? Kas olete arvestanud sellega, et 2009 aastal võite jääda kahjumisse?

Raha24.ee ärimudel on jätkusuutlik ning arvan, et oleme finantsturul endiselt tegevad ka 10 aasta pärast. Antud valdkonnas jäävad ellu need ettevõtted, kes tunnevad oma kliente ning suudavad neile pakkuda parimaid lahendusi, ka ajutiselt makseraskustesse sattunud klienti igakülgselt abistades ning ühiselt leides lahenduse inimese probleemidele.

Esmakliendiks registreerumisel peab justkui isikusamasuse tuvastamiseks “Rahapesu ja terrorisim rahastamise tõkestamise seaduse” kohaselt kliendiga näost näkku kohtuma. Seda võib läbi viia ka läbi partnerite (N: Eesti Post, R-Kiosk). Kuidas kommenteerite ag aolukorda, kus osad kiirlaenupakkujad kasutavad esmakliendi tuvastamisel pangalinke, ID-kaarte ja mobiil-ID’d? Kas see on teie arvates seaduslik?

Lähtuvalt 28.01.2008 jõustunud „Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses“ toodud nõuetest on kiirlaenuandja kohustatud esmakordsel laenu taotlemisel kliendiga näost näkku kohtuma. Raha24.ee kliendikonto avamisel peab ennast pärast kodulehel registreerimist samuti Eesti Posti postkontoris tuvastama. Kiirlaenuandjad, kes ei täida antud nõuet, tegutsevad seadusevastaselt ning sellistest juhtumitest soovitame teada anda politseile.
Ka Raha24.ee kasutab autentimisteenust läbi pangalinkide ja/või ID-kaardi, kuid seda vaid topeltkontrolliks, et olla kindlad, et tegu on tõesti sama inimesega, kes ta end väidab olevat.

Kes oli esimene Eestis, kes töötas välja kiirlaenu või SMS laenu teenuse? Mitmed teie olite ja milline on hetkel teie turuosa?

SMS-laenu teenus ei ole Eestis välja töötatud. 2006. aastal tekkisid sarnased kiirlaenupakkujad Rootsis, Hollandis, Soomes ja mujal. Praeguseks on mitmetest kiirlaenudega alustanud firmadest välja arenenud väga mitmekülgsed finantsteenuste pakkujad. Eestis oleme kolme parima seas ning suurimateks konkurentideks peame Credit24.ee-d ja SMSLaen OÜ-d.

Kas majanduslangus mõjub teie ärile klientide rohkuse mõttes pigem positiivselt või negatiivselt? Kas panustate rohkem turundusse?

Majanduslangus annab ka meil kindlasti tunda. Pigem on märgata laenumahtude kerget vähenemist.

Meie kliendid mõtlevad enne laenutaotluse esitamist oma võimalused läbi ning lähtuvalt sellest tehakse ka otsus, kas laenata või mitte. Kui inimene tunneb, et tal ei ole võimalik laenu tähtaegselt tasuda siis ta pigem seda laenu ei võta. Selline situatsioon on meie jaoks positiivne.

Mis ettevõtetega konkureerite samas sektoris? Kas riik pigem pärsib teie äri kasvu või mitte? Kuidas kohanete valitsuse muudatustega?

Peame oma konkurentideks kõiki ettevõtteid, kes meiega sarnast teenust pakuvad. Riigi kehtestatud regulatsioonidega peab kohanema 🙂 Siinkohal on meil kahjuks vähe sõnaõigust, kuid hea meelega teeksime rohkem koostööd erinevate institutsioonidega, et ühiselt välja töötada erinevaid meie valdkonda puudutavaid regulatsioone.

Kuidas kommenteerite seda, et üldsus kaitseb rumalaid laenajaid. Kas riigi abiprogrammid tuleksid ka teile appi, kui laenajad ei suudaks teilt võetud laene tagasi maksta? Millised on välisriikide praktikad samades ärides? Kus on kiirlaenukultuur samal tasemel? Mida võib mujalt maailmast õppida?

Välisriikide praktika on suhteliselt erinev sellest, mis Eestis toimub. Skandinaaviamaades kaitstakse mõnevõrra rohkem ettevõtja huve ning riik ei ole otseselt orienteeritud ettevõtte äritegevuse piiramisele, nagu siin Eestis kohati tundub, et tahetakse teha.



Artikkel avaldatud 7. February 2009 kell 21:15.

kommentaari 1

  1. Teet kirjutas:

    Kuidas see ettevõtjate huvide kaitsmine Skandinaaviamaades välja näeb? Ja kas seal siis tõepoolest riiklikult kiirlaenupakkujate tegevust ei piiratagi? Sellest viimasest vastusest peegeledub ilmselt seda, et Skandinaaviamaade tarbijad on märksa teadlikumad meie omadest – siin on küll paras buum smslaenudega viimastel aastatel olnud. Seal vist otseselt buumi ei olnud?

    Kommenteeritud 07 Feb 2009 kell 23:52

Kommenteeri

Kommenteerimiseks pead olema sisselogitud.