SMS-kiirlaenude turu surnuks reguleerimisest – vol2

Eelmisel nädalal tõstatasime teema, et kas SMS-kiirlaenude turg reguleeritakse lõpuks surnuks?

Vahepeal on aeg edasi läinud ja toome välja mõned selleteemalised uudised.

Alustaks sellest, et kui Ken-Marti Vaher arvas eelmisel nädalal, et juba sel nädalal midagi muutuma hakkab, siis praeguseks on selge, et midagi veel ei muutu. Nimelt on eelnõu (365 SE) saadetud kolmandale lugemisele, mis toimub 25. veebruaril.

Aga mis vahepeal muutunud on?

Reformierakond tahtis jätta eelnõust välja teksti:

„Tarbijakrediidilepingute puhul loetakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi intressimäär või krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatava statistika järgi keskmist eraisikutele antud tarbimislaenude intressimäära enam kui kolm korda.”

Aga seda muudatust juhtivkomisjon ei arvestanud.

Küll aga tehti selline oluline täiendus, et mängu toodi Eesti Pank, kellele pandi kohustus hakata avaldama krediidi kulukuse määra igakuiselt oma veebileheküljel.

Sellegipoolest koorus teiselt lugemiselt välja veel nii mõndagi huvitavat ja intrigeerivat:

Taavi Rõivas Ken-Marti Vaherile:

….Öelge mulle päris ausalt, mulle näib, et selle eelnõu muutmisega selliseks täiesti turumajandust eiravaks ja täiesti kohati jaburaks te teete sellele eelnõule suure karuteene. Öelge mulle palun väga ausalt, kas te tõesti tegelikult tahate SMS-laenu probleeme lahendada või mitte? Aitäh!

Ken-Marti Vaher tagasi Taavi Rõivasele:

Ma võiksin täpselt sama küsida teie käest. Kui te nimetate seda eelnõu tänases vormis farsiks, siis on mul väga selge küsimus, et mida teie tahate siis. Ma arvan, et me ei saa rääkida farsist sellisel juhul, kui selles eelnõus on minu hinnangul täidetud mõlemad pooled ehk siis me sisustame täpsemalt, oluliselt täpsemalt kui tänases tsiviilseadustiku üldosa seaduses heade kommete mõistet, defineerime neid juhtumeid, kui tõesti sõltuvussuhtest või muudest ebamõistlikest olukordadest lähtuvalt inimesed on sattunud liigkasuvõtjate haardesse, mille puhul läheksid rakendusse selle konkreetse paragrahvi esimesed lõiked, ja määratleme ära ka väga kitsalt tarbimiskrediidilepingute puhul paindliku, turu olukorrast sõltuva ülempiiri. See ei puuduta ettevõtlust, ettevõtjatele, juriidilistele isikutele antavaid laene. Me räägime ainult tarbijatest, eraisikutest. Ma arvan, et see on proportsionaalne, see on mõistlik lähenemisviis. Me oleme üritanud sellesse protsessi kaasata nii palju eksperte, kui on võimalik olnud. Mulle tundub, et see tänane lahendus, veel kord korrates, on ka reaalses elus rakendatav ehk siis ka need tagauksed, millest eelmine kord siin üks kõneleja rääkis, on kinni pandud nii selle eelnõuga. Me muutsime teatavasti intressimäärade termini antud eelnõus, vahetasime selle krediidikulukuse määra vastu. Selgus, et Eesti Pank, ka paljudele ekspertidele mitteteadaolevalt, kogub informatsiooni krediidikulukuste kohta, aga nad ei ole seda siiamaani avalikustanud. Eesti Pank oli rõõmuga nõus seda ka edaspidi avalikustama ja kirjutama seadusesse sisse ka nende krediidikulukuse määrade igakuise avalikustamise kohustuse Eesti Panga poolt. Aitäh!

Edasi Igor Gräzin Ken-Marti Vaherile:

Sinu sõnavõtust on jäänud kahjuks niisugune mulje, nagu oleks SMS-laenude ja liigkasuvõtu puhul tegemist mingi majandusliku probleemiga. Ma loodan, et see mulje on ekslik. Tähendab liigkasuvõtt ei ole liberaalses ajaloos Euroopas kunagi olnud majanduslik kategooria, vaid eetiline ja äriõiguslik kategooria, mille sisustab kohus. Mis eesmärgil võtab seadusandja endale kohtu funktsiooni ja hakkab määrama numbreid, protsente ja muid taolisi asju? Pärast me hakkame rääkima, kes on kellest 4,5 korda moraalsem, kes on 5,2 korda amoraalsem jne. Oled sa kindel, et see on seadusandja õige tee?

Ken-Marti Vaher Igor Gräzinile:

Jah, ma arvan, et neid lahendusi Euroopas on erinevaid, nii nagu me oleme seda ka oma vestlustes ja aruteludes käsitlenud. On neid riike, kes on selle jätnud kohtupraktika sisustada. Need on peamiselt arenenud Euroopa riigid, just nimelt arenenud Euroopa riigid, kus kohtupraktika väljakujunemine on olnud võimalik läbi kümnete aastate. On mitmeid Kesk- ja Ida-Euroopa riike, kes on valinud teise tee, on püüdnud ja on valinud selle tee, et täpsustada seadusi, on püüdnud neid põhimõtteid kirjutada seadusse ja ma arvan, et üks põhjuseid, miks selline tee on valitud just Kesk- ja Ida-Euroopa riikide poolt, on selles, et probleemid, mis selle valdkonnaga on, mõni võib nimetada seda ettevõtlusvaldkonnaks, aga ma arvan, et liigkasuvõtmine ehk liigse kasu võtmine raha pealt, ebamõistliku kasu, ebaproportsionaalse kasu võtmine raha pealt ei ole ettevõtlus selle kõige paremas mõistes, mida me raamistame hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega kas või võlaõigusseadusest tulenevalt. Nad on valinud selle tee, kuna kohtupraktika väljakujunemine võtab aega, aga probleeme on vaja lahendada ja seda niiöelda turgu korrastada täna. Meil ei ole aega oodata aastaid kohtupraktika väljakujunemist. Ma toon teile näite, see Riigikohtu otsus, millele ma eelmine kord viitasin, on tehtud 2009. aasta jaanuaris, mis suleb mõnedki niiöelda tagauksed liigkasuvõtmise ehk SMS-kiirlaenude osas. See kohtuprotsess algas 2006. aastal ehk see võttis aega 3 aastat. Täna on üks teine protsess käimas, mida me teame, hea kolleeg Erik Salumäe on sellele viidanud ka õiguskomisjoni istungitel, meil on sellega olnud võimalik tutvuda, see kohtuotsus esimesest astmest tuli mõned päevad tagasi, vist eelmisel nädalal, kui ma ei eksi. Ma arvan, et me ootame üsna mõnda aega kuniks me saame kätte mingi Riigikohtu otsuse selles konkreetses asjas, kus on tõesti tegemist SMS-laenu juhtumiga. Nii et selles mõttes neid lahendusi Euroopa tasandil on erinevaid. Aitäh!

Edasi läks mõttekäik juba konkreetsemaks ja asjalikumaks.

Jürgen Ligi:

Muidugi on kena vaadata sellist moraalitsevat ettekannet, nagu Ken siin pidas ja kuidas võeti siin positsioone – vali kord, hoiakuid ja räägiti headest tavadest. Tegelikult head tavad seisnevad ka selles, et me lihtsalt populaarsuse nimel ei kirjuta seadusesse piiranguid, mis võivad olla põhiseadusega vastuolus või mis ei sobi antud seadusesse. Selline hinnalagi võlaõigusseaduses on ebaloomulik ja ebatavaline ja selleks peab olema äärmiselt läbikaalutud põhjendus. Antud juhul seda tegelikult tehtud ei ole.
Reformierakond ja siin sõber Taavi olid need, kes tegelikult avalikkuses hakkasid selle teemaga tegelema, aga mitte niivõrd hinnakontrolli, kuivõrd tarbijakaitse positsioonilt. Olukorras, kus on tegemist päris tiheda konkurentsiga, kus on laenupakkujaid üle 20, võib rääkida täielikust konkurentsist või selle lähedasest ja edasine regulatsioon peaks põhinema tarbijakaitse printsiipidel, et tarbija oleks informeeritud jne. Kas nüüd hinnakontroll on täiendavalt hea? Vastus on, et sellisel kujul on ta halb. Igaüks, kes on natuke majandust tudeerinud, teab, et kauba tootmisel on püsi- ja muutuvkulud. Laenu käsitlemisel on püsikuludel väga suur osakaal, siin ei ole tegemist tavalise tarbimislaenuga, siin on tegemist – enamus laenu on suurusjärgus 1000 krooni ja laenuperiood on umbes 1 kuu. Kui me arvutame tavalise intressi sellisele pisikesele laenule, siis me ei arvesta seda, püsikulud on võrreldes selle tuhande krooniga arvestatavad. Ma olen isegi natukene uurinud, mis nende sisu on, olen ise laene välja andnud päris hulga ja võin öelda, et laenu suurusest sõltub laenu menetlemise kulu suhteliselt vähe. Antud juhul võime siia kirjutada intressimäära, kuid sel juhul hakkavad firmad manipuleerima nende viiviste ja trahvide ja muude kuludega, või kui me siin kohtupraktika või seadusega vahele asume, siis me likvideerime selle laenuturu, aga see tegelikult ei peaks olema eesmärk. Laenu andmine oma olemuselt ei ole kuritegelik tegevus, liigkasuvõtmise mõte ei seisne mitte selles konkreetses protsendis, vaid selle kasu ja kulu vahes. Kui me vaatame ainult üht hinnakomponenti, see on intressimäär, siis me ei saa teada, mida tegelikult tähendab see laenu andmine ja mida see maksab, seal on sidekulud, seal on menetlused, kontrollid, taustauuringud, sularaha menetlemised jne, kontorikulud – need on püsikulud. Ja siin laenu suurusest sõltub, ma veel kord kordan, väga palju sellest, kui palju peab protsentuaalselt lisama hinnale. Nii et antud juhul on tegemist majanduslikult kirjaoskamatu regulatsiooniga ja juriidiliselt väga riskantse ja vaieldavaga. See oli põhjus, miks Reformierakond ei toeta seda muudatust ja teeb ettepaneku Riigikogule mitte seda libedat teed minna, et minna lihtsalt sellise sümboli vastu võitlemise eesmärgil kehtestama kirjaoskamatut regulatsiooni. See on põhiliselt kõik, mis ma tahtrsin öelda. Aitäh!

Ka meie Kiirlaen.info‘s oleme Jürgen Ligiga samal seisukohal, et hetkel aruteluks olev eelnõu on võtnud vaatluse alla vale meetme ja lähenema peaks tarbijakaitse vaatevinklist ning mitte tegelema intressilae fikseerimisega.

Lõpetaks selle ülevaate teise lugemise hääletustulemustega, mis räägivad enda eest:

Ettepaneku poolt hääletas 28 Riigikogu liiget, vastu 45, erapooletuid ei olnud. Seega ettepanek toetust ei leidnud.

Muudatusettepanek number 2 on tehtud õiguskomisjoni poolt ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult.

Sellega on seaduseelnõu 365 teine lugemine lõpetatud.



Artikkel avaldatud 19. February 2009 kell 16:01.

kommentaari 1

  1. Tõnis kirjutas:

    Muide oma eelmises postituses kirjutasime:

    “Äkki oleks mõistlik aastaintressi ülemise piiri seadmise asemel üldlevinud standardite kehtestamise peale mõelda, mille alusel krediidikulukust & laenu tegelikku hinda arvestatakse?”

    Ja nüüd Ken-Marti Vaher ütles:

    “Me muutsime teatavasti intressimäärade termini antud eelnõus, vahetasime selle krediidikulukuse määra vastu.”

    Ühesõnaga väga tore, et mõni meie idee vähemasti on kasutusele võetud!

    Kommenteeritud 19 Feb 2009 kell 16:12

Postitusele viitavad: 1

  1. Kiirlaen.info blog - Smslaenude eest hoiatavad sotsiaalsed reklaamid, 13 Jul 2009 kell 10:38

    […] ja seda üsna agressiivselt – oleme sellest ka varem rääkinud selles kontekstis, et riik on seni palju auru pannud vales suunas. Jääme lootma, et midagi sel tandril siiski tehakse ja ehk tekivad tõepoolest mingi hetk telesse […]

Kommenteeri

Kommenteerimiseks pead olema sisselogitud.