Miks ollakse sms-laenu vastu?

Buduaari foorumi kasutaja on tõstatanud küsimuse, miks ollakse sms-laenu vastu? Kas seda põhjustab ühiskondlik vastuseis sellele? Kõrge intress?

“Mina ei saa sellest suurest vastuseisust päris hästi aru (mitte et ma selle poolt oleksin!). Ühelt poolt mõistan, et intressid on kõrged, näiteks 3000.- laenamisel 30ks päevaks maksad tagasi ca 3700.- Aga kui inimesel pole mujalt laenata, ei taha, et teised teaksid tema (ajutisest) rahalistest raskustest ja kui ta teab, et tal on võimalik see kindlasti õigeks kuupäevaks tagasi maksta, siis ei näe ma selles midagi halba. Mis on selles hullemat kui pangast laenu võttes? Samas nende teguviisi, kes elavadki vaid sms-laenudest, ei pea ma õigeks.”

Mida vastatakse?

Räägitakse üht ja teist, kuid üldiselt keerlevad vastused kõrgete intresside ja panga jaoks märgi külge jäämise ümber, sest viimased ei tahtvat laenu anda juhul, kui ollakse varasemalt sms-laenu võtnud.

Siinkohal on hea välja tuua hiljutine E24 foorumi teema “Kiirlaenuandjad vs “ametlik” pank”, kus inimene räägib, kuidas järelmaksuga võetud fotoaparaadi tõttu ei väljastanud pank talle hiljem krediitkaarti.

Tekkinud ääretult huvitav konflikt. Jämedalt aasta tagasi sai ühest Tallinna arvutikauplusest ostetud kallimapoolsem digikaamera. Õigemini sai mindud digikaamerat ostma, kuid müüjaga juttu rääkides hakkas too soovitama digipeeglit. Kuna mul antud hetkel finantsi ei jätkunud, soovitas müüja järelmaksu. Sel hetkel osutas järelmaksu seal poes ICE Credit Solutions. Uurisin nende kohta netist, kuid ei leidnud peale viite, et tegelevad kaupmeestele erinevate makseviiside pakkumisega, mitte midagi negatiivset. Sai siis toode vormistatud aastase järelmaksu peale. Sai antud toote viimane osamakse tasutud veebruaris. Nüüd nädala alguses Nordea Pangast taotledes krediitkaarti tuli negatiivne vastus kuna olevat võtnud SMS laenu. Kuna too teataja polnud kuigi hea eestikeele rääkija, sai uuesti Nordea klienditeenindusega ühendust võetud asjade selgitamiseks sest nende väide oli enam kui jabur.

Nemad väitsid, et olen võtnud Krediidikassast SMS laenu, mina vastu,et ei ole. Asju uurides avastasin, et ICE on läinud Krediidikassa alluvusse ning mu maksed läksid pmst Krediidikassasse.

Nii et ääretult jabur seis, oman piisavat sissetulekut 12000+ krooni kuus, kuid pangast teatati resuluutselt, et nemad ei vaata mitte vaid SMS laenu võtmist kui ka muid krediidi võtmisi. Kuna sai Nordea kliendiks just hakatud, olen nende lühinägelikkuses pettunud ja suure tõenäosusega lõpetan homme ka kõik palgalaekumised jms(üüritulu laekumised)

Rohkem olen ma aga pettunud ICE või siis Krediidikassa peale nüüd, kes ei teavita, et nende tooteid tarbides suhtuvad “päris” pangad sinusse kui pidalitõbisse. Aasta tagasi polnud ka see teema nii aktuaalne, et selliste firmade kliendid jäetakse pangas vaat et musta nimekirja.

Jabur seis igatipidi eriti, kui siiani pangad keerutavad, et nö SMS firmade tooteid tarbinud klientidesse väga palju teistmoodi ei suhtuta.
Tegelikus on kahjuks hoopis teine…

Kuidas siis need lood ikkagi on. Kas pangad lükkavad tõepoolest automaatselt tagasi laenu ja krediitkaardi taotlused inimestelt, kelle konto väljavõttel on viide kiirlaenu pakkujale? Kas nad tõepoolest ei süvene, kas tegu oli korrektselt tagastatud kohustusega ning eeldavad, et kõik varasemalt kiirlaenu võtnud inimesed on automaatselt probleemsed kliendid?

Paistab, et niisama müüdiga ei saa siinkohal tegu olla, kuna see teema pole mitte uus ja tundub jätkuvat.



Artikkel avaldatud 6. August 2010 kell 8:37.

kommentaar 2

  1. liigkasuvõtja kirjutas:

    Vanasti nimetati kiirlaenu liigkasuvõtmiseks ja selliseid laenuandjaid liigkasuvõtjateks. See, et inimene läheb liigkasuvõtja käest laenu võtma näitab, et ta on püstihädas või püstiloll. Kummalegi ei tohi pank laenu anda, kuna pole teada, kas ta laenu tagasi saab. See fotopoe näide on lolli laenaja näide. Oleks võinud kuu-paar oodata või osta võimetekohane kaamera.

    Kommenteeritud 06 Aug 2010 kell 22:37
  2. Toomas kirjutas:

    kummaline, et kiirlaenuandjaid nimetatakse häbematult liigkasuvõtjateks, samas kui kõik Eesti suuremad pangad on aastaid ja aastaid kiidelnud miljardite kroonide suuruste kasumitega. Ja kelle arvelt?
    Kui sul pole vaja rohkem raha kui see paar tuhat krooni ja sul on 2 alternatiivi, kas küsida pangast mingi 20000 ja plekkida selle päris krõbedat intressi pool aastat või võtta konkreetne summa mida vaja see kohe ära tasuda, siis ma pigem eelistan viimast.

    Kommenteeritud 09 Aug 2010 kell 10:25

Kommenteeri

Kommenteerimiseks pead olema sisselogitud.