Kiirlaen.info blog

Pilt: Kradlum

Ken-Marti Vaher kirjutas eile kiirlaenupakkujate jaoks kurjakuulutava
postituse. Nimelt soovib ta kiirlaenukontorid Eestist likvideerida ja seda juba väga varsti!

Meetmena on plaanis kasutusele võtta maksimaalse aastaintressi fikseerimine:

Riigikogu õiguskomisjon otsustas oma tänasel istungil algatada muudatuse, millega oluliselt piiratakse sääraste laenukontorite tegevust. Panime paika eraisikute tarbimislaenude intressidele ja sellega seonduvatele muudele kuludele ülempiiri, mis võib nüüdsest olla mitte enam kui kolm korda suurem Eesti Panga keskmisest tarbimislaenude intressimäärast. Tänasel hetkel tähendab see aastaintressi ülempiiri ca 60% juures.

Ja nagu öeldud, ajakava näeb ette kiiret tegutsemist:

Nn sms-laenude eelnõu (365 SE), milles on ka muid korrastavaid põhimõtteid, läheb Riigikogu täiskokku teisele lugemisele sellele kolmapäeval. Nimetatud eelnõu vastuvõtmine on kavandatud järgmisesse nädalasse.

Ühest küljest on kahtlemata rõõmustav, et riigi poolt on kavas astuda järjekordseid samme kiirlaenuturu reguleerimise osas, ent teisest küljest tundub see konkreetne tegevus olevat seotud käimasoleva valimisaastaga.

Mõni aeg tagasi andsime ülevaate seaduseelnõust, millega plaanitakse muuta tsiviilseadustiku üldosa seadust ja võlaõigusseadust. Tooks siinkohal välja uuesti sealses postituses tsiteeritud Riigikohtu seisukoha (Lahend 3-2-1-108-02) laenuintressi suuruse osas:

„Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kahe aasta kohta laenuintressi 72%-line kokkulepe on iseenesest vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Põhiseaduse § 32 lõike 2 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Laenuandjal on põhimõtteliselt õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab, nagu igal majandustegevusega tegeleval isikul on õigus kokku leppida hind tema pakutava kauba või teenuse eest. Kohtul ei ole õigust sekkuda isikute vabasse majandustegevusse ega kontrollida ilma seaduses sätestatud aluseta hinna suurust. [—] Pooled on vabad leppima kokku, kuidas ja millest lähtudes nad intresse arvestavad.”

Sellest tulenevalt on meil teatavaid eelarvamusi, kas üldse ja kui kaugele aastaintressi ülempiiri fikseerimise plaan jõuab.

“Liigkasuvõtjaks” on kiirlaenu pakkuvaid ettevõtjat lihtne nimetada. Samas tuleks mainida, et selline sõnakasutus ei arvesta ilma igasuguse tagatiseta laenude väljastamise majandusliku küljega.

Jüri Saar võttis selle teema mõni aeg tagasi väga asjalikult kokku: “Kiirlaenud kui populistlik peksukott lihtsameelsetele”. Soovitaks sealse aruteluga kindlasti ka meie poliitikutel tutvuda, sest innovaatilise ettevõtlusvaldkonna surnuks reguleerimine pole lahendus vaid pigem samm vales suunas.

Saar kirjutas:

Valitsuse roll ei peaks olema majanduskasvu olulise aeglustumise tingimustes mõnda ettevõtlusvaldkonda surnuks reguleerida vaid pigem informeerida potentsiaalseid kiirlaenu võtjad, tagada läbipaistvust ja laiendada inimeste võimalusi mitte neid piirata.

Jah, osad laenuvõtjad on vastutustundetud, mõned teised lihtsameelsed, kuid enamus suudab enda kohustused täita ja nii mõnigi on isegi kiirlaenu andjatele tänulik, kuid me ei kuule nendest inimestest midagi. Kiirlaenu ühiskondlik stigma sunnib neid inimesi vaikima samas kui ajakirjandus lugejate emotsioonidega manipuleerib.

Puust ja punane paralleel pankade poolt pakutavate laenudega oli seal samuti kenasti kommentaarides välja toodud:

Tundub jah, niimoodi, et kiirlaenude vastased ajavad taga mitte niivõrd õiglust, kui poliitilist kasu.
Mingeid tõsiselt võetavaid uurimusi pole tehtud -ainult emotsioonid!
Eks katsuge pangast ilma tagatiseta 2 nädalaks laenu võtta! Vaadake, kas antakse?

Kinnitan, et ega ei anta küll!
Aga ei anta seepärast, et see ei tasu end pangale ära. Isegi mitmekordse tavaintressiga ei tasu ära!

Nii, et ärme võrdle lennureisi (pangalaen) jalgsimatkaga (kiirlaen) – vahemaad (summade suurus) ja kiirus (intress) pole võrreldavad!

Samuti vajaks mainimist, et oluline osa kiirlaenuga seotud kuludest on laenutasudel / lepingutasudel. Neist eraldiseisvalt vaadeldakse intressi. Laenupakkujate poolt on levinud praktika, et laenu kogukulu esitamist tehakse erinevalt – on laenupakkujaid, kes arvestavad intressi + laenu väljastamise tasusid, aga on ka neid, kelle puhul puuduvad laenutasud (kõik kulud on “intress”) või vastupidi. Antud teemast oleme varasemalt ka kirjutanud.

Äkki oleks mõistlik aastaintressi ülemise piiri seadmise asemel üldlevinud standardite kehtestamise peale mõelda, mille alusel krediidikulukust & laenu tegelikku hinda arvestatakse? Kiirlaen.info otsingumootori algoritm võtab arvesse laenu kogukulud – ükskõik, kuidas need siis laenuandjate poolt defineeritud on.

Igatahes jääme huviga ootama, millisele seisukohale Riigikogu õiguskomisjon jõuab ja kas see seisukoht saab piisava heakskiidu eelnõu vastuvõtmiseks. Küll aga kahtleme sügavalt, et midagi olulist juba järgmisest nädalast muutuma hakkab.