Kas kiirlaen on lõks?

Artur Sanglepp on avaldanud Äripäevas arvamusartikli “Kiirlaen on endiselt lõks“, mille põhiline sõnum seisneb selles, et 2009. aasta 1. mail jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahv 86 muudatused pole toonud soovitud tulemust, vaid vastupidi – tekitavad segadust.

Meil ei jää siinkohal muud üle, kui sellega nõustuda. Meenuvad Hannes Vallikivi sõnad ning mõningad prognoosid selle kohta, mida seadusemuudatus kaasa võiks tuua (ja paljuski tõigi).

Artur Sanglepp kirjutab Äripäevas, et hetkeseisuga pole kiirlaenude hindades muutusi toimunud. Siinkohal viitaks meie hiljutisele ülevaatele, mille kohaselt hindade langus on siiski toimunud, kuid ilmselt mitte aasta tagasi oodatud mahus.

Seaduseandja poolt tehtut kommenteerib ta aga artiklis järgnevalt:

On sügavalt kaheldav, kas õigusalaste eriteadmisteta võlgnik oskab TsÜS paragrahv 86 suhtes üldse mingit seisukohta võtta. Oluliselt ei aita kaasa selline konstruktsioon nagu “heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas”, kuna tekib küsimus, kas heade kommete vastane kohustuste vahekord võib mingitel tingimustel olla mõistlik (ilmselt mitte). Jääb selgusetuks, miks pidi seadusandja vajalikuks normilausesse kirjutada lisaks fraasile “heade kommete vastaselt” ka sõna “ebamõistlik”. Õigusnormi leksikaalselt tõlgendades võib seega jõuda järelduseni, et heade kommete vastane tehing ei ole tühine, kui see on “mõistlik”. Isegi professionaalsetele juristidele on normi raske tõlgendada, ilma sõna “ebamõistlikult” eemaldamiseta.
/…/
Seadusemuudatuse seletuskirja autorite meelest võib võlausaldaja öelda, et ta ei pidanud võlgniku erakorralisest vajadusest teadma, kui ta piisava hoolsusega kontrollis võlgniku isikut, sealhulgas võlgniku majanduslikku tausta. Täpselt milliseid toiminguid võlausaldaja “piisava hoolsuse” ilmutamiseks läbi viima peab, on hetkeseisuga aga lahtine, mistõttu on raske prognoosida vastava sisuga vaidluste tulemust. Nõutav hoolsuse määr ei saa olla ka selline, mis ebamõistlikult takistab kiirlaenuteenuse osutamist, arvestades, et üldjuhul on sellised laenulepingud siiski sõlmitud vabast tahtest ja seega heade kommetega kooskõlas.

Seega esmapilgul kiirlaenupakkujate suunas avatud tuli paistab hoopiski Toompeale suunatud olema, mistõttu lõpetakski selle artikli tsitaadiga president Toomas-Hendrik Ilvese kõnest Eesti Vabariigi 92. aastapäeva tseremoonial Tartus, Vanemuises:

Tuleb kokku leppida ka ühiste mängureeglite, meie seaduste muutmise viisis. Mitmed Eesti tippjuristid, õigusfilosoofid ja mõjukad mõtlejad on kutsunud üles loobuma seaduste hoogtööna muutmisest.
/…/
Las nüüd kujuneb harjumus, õigusalane teadmine ja praktika. Seepärast ei pea me raiskama aega tarbetute seadusetekstide kirjutamisele.



Artikkel avaldatud 5. March 2010 kell 0:03.

Kommenteeri

Kommenteerimiseks pead olema sisselogitud.