Eesti Advokatuuri kommentaar SMS laenude kohta

Nagu varem kirjutatud, tsiviilseadustiku ja võlaõigusseaduse eelnõu saab olema varsti muudetud. Selles postituses toome välja Eesti Advokatuuri arvamuse mainitud eelnõu kohta. Kõik selleteemalised postitused leiab tsiviilseadustiku sildi arhiivist.

Eesti Advokatuur avaldas tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta arvamust, mis sisaldas järgmist.

Esiteks

Tsiviilseadustiku üldisa seaduse parandamine eelnõus sätestatud moel kahjustab oluliselt õiguskindlust, sest tehingu tühistuse risk on tähtajatu. Senine kord on palju loogilisem. Isik, kes pacta sunt servanda põhimõttest kõrvale kaldudes tahab tehingust vabaneda, pead seda ise nõudma. Teatud aja möödudes peab olema kindlust, et tehing jääb kehtima. Näiteks, kui keegi tahab teisele isikule midagi väga soodsa hinnaga müüa, siis miks ostjale peab lõputult jääma risk, et äkki müüja pärast väidab, et müüs mingi erakorralise vajaduse tõttu ja tehing on tühine.

Justiitsministeerium ei arvestanud esimese märkusega eelnõu koostamisel.

Põhjus:

Kindlustunne selles osas, kas tehingu jääb kehtima või mitte, on kindlasti väga oluline. Kuid selle põhimõtte range järgimine kavandatava TsÜS § 86 lõikes 2 sätestatud olukorras on ilmselt õigustamatu. Seda põhjusel, et lõike 2 kohaselt peab tühine tehing olema ühelt poolt tehtud tulenevalt erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest jms ning teine pool teab seda või peab seda teadma. Teisisõnu – lõike 2 subjektiivne koosseis toob kaasa selle, et üks pool ei saa oma tahet lepingu sõlmimiseks vabalt kujundada ja lepingu täitmise nõudmine temalt ei oleks õiglane. Lisaks on tühisuse eelduseks ka see, et nn kasu saanud tehingu pool teab või peab teadma teise poole erakorralisest olukorrast jms.

Kui üks pool müüb teisele poolele midagi väga soodsa hinnaga, siis ei piisa lepingu tühisuse kaasatoomiseks üksnes selles, et müüja hiljem väidab oma erakorralist vajadust. Tühisuseks on vaja ka seda, et ostaja seda erakorralist vajadust teadis või teadma pidi.

Teiseks

Veel põhjendamatum on seda loogikat kohaldada juriidiliste isikute puhul. Teatavasti kiirlaene juriidilistele isikutele ei üldse ei väljastata, vaid ainult füüsilistele isikutele. Kindlasti tuleks sätte kohaldatavust piirata üksnes ja ainult füüsilistele isikutele ning ainult tarbijalepingute kontekstis.

Justiitsministeerium ei arvestanud ka teise punkti märkustega eelnõu koostamisel.

Põhjus:

Esmalt tuleb rõhutada seda, et TsÜS muudatus ei ole tehtud üksnes vajadusest reguleerida kiirlaene. Eesmärgiks seati sarnase olukorra vältimist ka tulevikus, kus mõne teise lepinguliigi puhul nõutakse poolelt sooritust, mis ei ole mõistlikus tasakaalus tema enda kohustusega.

Teiseks oleme arvamusel, et TsÜS § 86 lõike 2 sõnastus – eelkõige subjektiivne teokoosseis – toob esile selle, et juriidilise isiku puhul on normi rakendamine palju keerukam ja praktikas vähevõimalik. Kuid siiski ei peaks seda täielikult välistama, sest teatud juhtudel, näiteks monopoolses või turgu valitsevas seisundis oleva isikuga sõlmitud lepingute puhul peab olema võimalik kaitsta ka juriidilist isikut.

Edaspidi anname ülevaate sellest, mida arvas eelnõust Eesti Pangaliit.



Artikkel avaldatud 19. December 2008 kell 13:58.

Kommenteeri

Kommenteerimiseks pead olema sisselogitud.