Alates maikuust kõik kiirlaenud 0% intressiga!

Laenude võrdlemine lihtsalt ja mugavalt!

Nagu me teame hakkab alates maikuust kehtima seadus, mis peaks oluliselt vähendama kiirlaenude intresse. Väidame, et alates maikuust võime näha kasvõi 0%-ga kiirlaenupakkumisi ja kusjuures ükski laenupakkuja ei pea sellepärast enda kasumimarginaale vähendama. Ja mitte ainult 0% aastaintressiga vaid ka 0%-se aastase krediidikulukuse määraga kiirlaenud on võimalikud.

Vihje, kuidas see võimalik on, leiab juba Taavi Rõivase antud kommentaaridest vastvalminud seadusele, millest meie blogis ka varem juttu olnud:

… Me alahindame SMS-laenu andjate kavalust mõelda välja uusi tasusid, uusi mis iganes summasid, mida tarbijalt küsitakse, mis lihtsalt ei mahu selle määruse alla, mille rahandusminister on oma määrusega kinnitanud ja mis defineerib krediidikulukuse määra kui sellist. …

Nii mõnigi laenuandja kui ka meie oma blogis oleme välja toonud, et seatavate piirangute puhul muutuks väiksemahuliste ja lühikeseks perioodiks antavad kiirlaenud majanduslikult ebarentaabliks ehk mittetasuvaks.

Kommentaarides tuuakse sageli tasuvuse näiteks suurpankade poolt pakutavaid krediitkaarte, mille aastaintressid jäävad 18% kanti ja alla sellegi. Kui jätta kõrvale krediitkaardi ja kiirlaenu kättesaadavuse erinevused, siis on tegu üsnagi sarnaste toodetega. Kuidas on nii, et üks saab hakkama nii, et on aastaintress 18% ja teisel peab see ulatuma sadadesse?

Kas krediitkaardiga raha laenata on ikka nii odav, kui see esmapilgul võib tunduda? Võtame näiteks olukorra, kus mul on vaja kord aastas laenata 1000 krooni kuuks ajaks jooksvate kulude katteks. Kasutan maksmiseks enda krediitkaarti ja pean tagasi maksma intresse 18% korral 15 krooni. Tore, kuid tegelikult pole see ainuke kulu, nimelt pean ma maksma igakuiselt 15 krooni hooldustasu, mis teeb aastas 180krooni. Kui ma aastas rohkem krediitkaarti ei kasuta, siis tuleb mul kokku tasuda kuuks ajaks laenatud 1000 krooni eest (15+180=)195 krooni, mis omakorda aastaintressiks arvutatuna teeks 195/1000*12*100%=234%!

Kas see tähendab, et alates 1. maist peavad ka krediitkaartide tasud vähenema, sest nende krediidikulukuse määr on kordades üle seatava piiri? Ei, kuna krediidikonto hooldustasu ei võeta krediidikulukse määra arvutamisel arvesse.

Väljavõte krediidikulukuse määra arvtamise korrast:

§ 6. Määra arvutamisse mitte kaasatavad kulud
Määra arvutamisel ei võeta arvesse järgmisi tarbija poolt makstavaid kulusid:

5) raha ülekandekulud, samuti krediidi tagasimaksete ning intressi ja muude kulude tasumiseks määratud konto pidamise kulud, mis on tarbija kanda, välja arvatud juhul, kui tarbijal ei ole nende suhtes mõistlikku valikuvabadust ning nimetatud kulud on ebamõistlikult suured. Kui krediidi tagasimaksete või intressi ja muude tarbija poolt kantavate kulude sissenõudmise kulud on tarbija kanda, tuleb need siiski arvesse võtta;

Nii et 0% kiirlaen pole sugugi võimatu, kui kiirlaenupakkujad hakkavad näiteks sarnaselt suure intressi ja lepingutasu asemel hoopis klientidelt laenukonto hooldustasu nõudma.

Teema kokkuvõtteks tuleb järjekordselt tõdeda, et seadused peaksid olema tehtud ikka selliselt, et need midagi konkreetselt reguleerivad ja millest pole niisama lihtne mööda hiilida. Antud juhul paistab, et selleks on “aken” täiesti olemas.



Artikkel avaldatud 6. March 2009 kell 11:59.

kommentaari 1

  1. Janek kirjutas:

    Tõenäoliselt ei aitagi regulatsioonid, sest ettevõtlust kus ei ole monopoli reguleerimine on mõtetu. See on vana tarkus. Mäletame ju aega, mil sigarettidele tuli maksumäära märk ja baarides maksimaalse hinna kehtestamine – tekkisid värdnähud nagu tikutopsi kaasa müümine, paki avamise tasu jne. Aga probleem on – kas http://www.intress.ee laadne riiklik (ehk absoluutselt sõltumatu) intgress kuvav portaal, mida ka pidevalt reklaamitakse aitaks? Küsimus on ikkagi ma arvan rahva rumaluses ja/või oskamatuses toote hinda määrata.

    Kommenteeritud 09 Mar 2009 kell 09:11

Postitusele viitavad: 1

  1. Kiirlaen.info blog - Eraisikute tarbimislaenude krediidi kulukuse määr Eesti Panga andmetel, 22 Apr 2009 kell 10:27

    […] seda teemat juba mõned korrad kommenteerinud, pakkudes seejuures välja ka võimalikke tagajärgi. Samuti tõime välja vandeadvokaat Hannes Vallikivi seisukohad. Seetõttu jätaks need […]

Kommenteeri

Kommenteerimiseks pead olema sisselogitud.